|
|
Sihtasutuse Arstide Täienduskoolituse Fondi põhikiri
I. Üldsätted
1. Sihtasutus Arstide Täienduskoolituse Fond (edaspidi sihtasutus) on eraõiguslik juriidiline isik, mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks, et saavutada käesolevas põhikirjas toodud eesmärgid.
2. Sihtasutusel on oma pangakonto, pitsat ja atribuutika.
3. Sihtasutuse asukoht on Pepleri 32, Tartu.
4. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
5. Sihtasutuse eesmärkideks on:
5.1. arstide erialase täienduskoolituse arendamine;
5.2. arstide erialase ümberõppe toetamine;
5.3. meditsiinikultuuri edendamine.
6. Eesmärkide saavutamiseks sihtasutus:
6.1. määrab stipendiume arstide ümberõppe ja täienduskoolituse toetamiseks;
6.2. algatab Eesti meditsiinikultuuri arengu seisukohalt olulisi projekte ja osaleb nende finantseerimisel.
7. Sihtasutus ei või jagada oma vara ega tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajatele, juhtimis- või kontrollorganite liikmetele ega eelloetletud isikute abikaasale, otsejoones sugulasele, õele, vennale, õe või venna alanejale sugulasele, abikaasa otsejoones sugulasele, abikaasa õele või vennale.
II. Sihtasutuse vara
8. Sihtasutusele vara üleandmiseks sõlmib sihtasutuse juhatus toetuse andjaga (edaspidi toetaja) toetuse üleandmise lepingu, kus fikseeritakse kõik toetuse üleandmisega seotud tingimused.
9. Juhatus peab sihtasutusele üle antud toetuste registrit. Toetuste registris fikseeritakse iga toetuse summa Eesti kroonides selle tegeliku üleandmise hetkel. Registrisse kantavad andmed ja registri pidamise korra kehtestab sihtasutuse nõukogu.
10. Sihtasutuse juhatus informeerib toetajat viimase soovil igakülgselt, kuidas on antud toetust kasutatud.
11. Väljamakseid tehakse nii fondi sissemaksetelt kui ka kapitali investeerimisest saadud kasumi arvelt.
12. Sihtasutuse vara investeeritakse võimalikult tulutoovalt ja ohutult.
III. Sihtasutuse juhtimine
13. Sihtasutuse juhtorganiteks on nõukogu ja juhatus.
Juhatus
14. Sihtasutuse juhatus juhib ja esindab sihtasutust. Juhatusse kuulub üks kuni kolm liiget. Kui juhatuses on rohkem kui kaks liiget, siis valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe.
15. Juhatus esitab nõukogule vähemalt kord kvartalis aruande sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist.
16. Juhatus korraldab sihtasutuse raamatupidamise vastavalt raamatupidamisseadusele. Juhatus otsustab vara kasutamise ja käsutamise üle, v.a. kinnis- ja registrisse kantud vallasvara võõrandamine või asjaõigusega koormamine ning põhikapitali investeerimine. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaruande ja tegevuse aruande ning esitab need kinnitamiseks nõukogule hiljemalt nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist.
17. Juhatus esitab pärast majandusaasta lõppu nõukogule nimekirja aasta jooksul sihtasutust toetanud füüsilistest ja juriidilistest isikutest ning igaühe poolt sihtasutusele antud toetuse suurusest.
18. Juhatus esitab registrile audiitori nime.
19. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada sihtasutust kõigis seadusest tulenevates õigustoimingutes.
20. Juhatuse liikmed määratakse asutamisel asutamisotsusega kolmeks aastaks, edaspidi määratakse juhatuse liikmed nõukogu poolt.
21. Juhatus annab nõukogule juhtimise kohta vajalikku teavet ja esitab nende nõudel vastava aruande.
22. Juhatuse liikme võib nõukogu igal ajal põhjustest sõltumata tagasi kutsuda.
23. Juhatuse liikme töötasu suuruse ja maksmise korra määrab nõukogu.
Nõukogu
24. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.
25. Nõukogu pädevuses on:
25.1. anda juhatusele nõusolek vajalikeks tehinguteks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamidest, sealhulgas:
25.1.2. osalemiseks äriühingutes;
25.1.3. kinnis- ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamiseks või asjaõigusega koormamiseks;
25.1.4. põhikapitali investeerimiseks;
25.1.5. stipendiumide statuutide kinnitamiseks, kui vastav statuut ei ole kokkulepitud sihtasutuse toetajaga;
25.2. stipendiumide saajate otsustamine, lähtuvalt stipendiumi statuudist;
25.3. tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega;
25.4. kontrollida raamatupidamise õigsust ja vara olemasolu ning sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale;
25.5. nõuda juhatuselt tegevuse aruannet ja bilansi koostamist;
25.6. esindada sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega;
25.7. kinnitada juhatuse poolt esitatud raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne;
25.8. määrata audiitor;
25.9. algatada põhikirja muutmist;
25.10. lõpetada sihtasutuse tegevus;
25.11. muud seadusest või põhikirjast tulenevate otsuste vastuvõtmine.
26. Nõukogul on kolm kuni viis liiget. Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige, audiitor, nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik ega pankrotivõlgnik.
27. Nõukogu liikmed määratakse asutamisel asutamisotsusega.
28. Nõukogu liikmete volitused kehtivad kolm aastat.
29. Nõukogu liikmed valitakse mittetulundusühingu Eesti Arstide Liit poolt.
30. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.
31. Nõukogu koosolekud toimuvad mitte harvem kui neli korda aastas. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees.
32. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole nõukogu liikmetest.
33. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogukogu liige, juhatus või audiitor.
34. Nõukogu koosolekud protokollitakse.
35. Nõukogu otsused loetakse vastuvõetuks, kui otsuse poolt on üle poolte koosolekul osalevatest nõukogu liikmetest, kui seadusest või käesolevast põhikirjast ei tulene teisiti.
36. Nõukogu võib teha otsuse nõukogu liikmeid kokku kutsumata kirjaliku hääletamise alusel. Otsus loetakse vastu võetuks, kui selle poolt on kõik nõukogu liikmed.
37. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.
38. Nõukogu liige ei osale hääletamisel, kui otsustatakse nõusoleku andmist tema ja sihtasutuse vaheliseks tehinguks tegemiseks.
39. Nõukogu liikme võib asutaja igal ajal mõjuval põhjusel tagasi kutsuda, eriti juhul kui nõukogu liige on jätnud oma kohustused täitmata või ta ei ole võimeline osalema nõukogu töös.
40. Nõukogu liikme töö tasustatakse vastavalt sihtasutuse majanduslikule olukorrale. Nõukogu liikme tasu suuruse ja maksmise korra määrab nõukogu.
41. Sihtasutus ei või maksta oma töötajatele ega juhtimis- või kontrollorgani liikmetele suuremat tasu, kui makstakse samasuguse töö eest ettevõtluses.
IV. Põhikirja muutmine
42. Põhikirja võib muuta sihtasutuse asutaja või nõukogu seaduses sätestatud juhtudel.
V. Audiitor
43. Audiitor määratakse nõukogu poolt sihtasutuse majandustegevuse aruande auditeerimiseks.
44. Nõukogu määrab audiitorite arvu ja tasustamise korra.
45. Audiitori volituste tähtaja määrab nõukogu.
46. Audiitori kutsub tagasi nõukogu.
47. Nõukogu võib audiitori määrata ka muude tehingute kontrollimiseks.
VI. Lõpetamine. Likvideerimine. Ühinemine. Jagunemine
48. Sihtasutuse lõpetamine, ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras.
49. Sihtasutuse tegevuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine otsustatakse sihtasutuse nõukogu otsusega kui sihtasutuse varad on vähenenud alla määra, mis on ilmselt ebapiisavad sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks ja piisava vara omandamine lähitulevikus on ebatõenäoline.
50. Sihtasutuse asutaja võib sihtasutuse tegevuse lõpetada juhul, kui sihtasutuse tegevus ei vasta sihtasutuse eesmärgile.
51. Sihtasutuse likvideerimisel lähevad allesjäänud varad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist üle samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule või sihtasutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigile või kohalikule omavalitsusüksusele.
52. Sihtasutuse likvideerijateks on juhatuse liikmed. |

EAL tegevuse taastamise 20. aastapäeva tähistamine 13. juunil Tartus






|