Eesti Arstide Liidu maja

Tartus Pepleri ja Riia tänava nurgal asub punane telliskivihoone, mis püüab pilku omapärase arhitektuuriga.

Eesti Arstide Liidu maja ehitati 1901. aastal. Krundil, kus maja asub, on oma, kaugetesse aegadesse ulatuv lugu. Keskajal kuulus Toomemäe ja praeguse Riia tänava vaheline ala "Praostipõllu" ehk "Praostinunne" nime all toomipraostile. Liivi sõja ajal kasutas maa-ala mõnda aega vene kirik, hiljem läks see aga kaupmees Wilhelm Pöpleri omandusse, kelle järgi kogu piirkond sai nimeks Pöplersland. Sellest nimest tuletatigi 19. sajandil Pepleri tänav.

Pärast Põhjasõda kuulus maatükk Tartu Raele. 18. sajandi lõpul hakati linnas maad väiksemate rendikruntidena välja andma. Praegune Pepleri 32 maja asub krundil, kuhu pottseppmeister J. J. Kamatzi 18. sajandi 70-ndatel aastatel ehitas puust maja. Krundi plaani koostas 1876. a. linna maamõõtja R. Rech. Edasi olid majal ja krundi rendiõigusel mitu erinevat omanikku, kuni 1900. a. ostis kinnistu Krasnojarski polgu staabikapten A. Mascharsky, kes sai Tartu linnavalitsuselt loa lammutada vana kõdunenud puithoone ja ehitada asemele uus elamu. Siit algabki meie maja ajalugu, mis on pikk ja värvikas.

Hoone projekteeris Carl Brecht. Ehitati ajaloolistest stiilidest laenatud dekoori ning hästi liigendatud põhiplaaniga kolmekordne telliskivimaja. Põhiplaanilt on hoone ruudukujuline, mille lääne-, lõuna- ja idaküljel asuvad väljaehitised. Peafassaadi kaunistab ka ümaraken ja tornikesega astmik-frontoon. Katus kaeti galvaniseeritud plekiga.

1901. a. saadi linnavalitsuselt tõend hoone valmimise kohta.
1912. a. müüs omanik maja ära ning see käis läbi veel mitme isiku omandusest, kuni 1928. a. 6. veebruaril sõlmiti ostu-müügi leping corp! Fraternitas Rigensis vilistlaste ja Eesti Arstideseltside Liidu vahel. Ostuhind oli 7830 krooni. Omandiõigust kinnitav sissekanne Tartu Linna II hüpoteegiringkonna registris kannab daatumit 18. august 1928.

Selleks ajaks oli 1921. a. asutatud Eesti Arstideseltside Liidu tegevus laienenud sedavõrd, et hädasti oli vaja oma ruume palgaliste töötajate, ajakirja "Eesti Arst" toimetuse ja tervishoiumuuseumi jaoks.

Edasi jätkuski liidu tegevus oma majas kuni saatusliku 1940. aastani, mil Eesti Arstideseltside Liit likvideeriti ja tema varad natsionaliseeriti. Ei olnud enam Eesti Arstide Liitu, tema majas peremehetsesid võõrad ja Pepleri tänavgi ristiti ümber Rudolf Pälsoni nimeliseks.

1988. a. taasasutati Eesti Arstide Liit, mis sai Eesti Arstideseltside Liidu õigusjärglaseks.

11. detsembril 1991 otsustas Arstide Liidu eestseisus taotleda oma õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist ja järgmise aasta mais tunnistas Tartu Linnakohus EAL-i omandireformi õigustatud subjektiks. Nüüd käivitus tagastamisprotsess kõigi oma bürokraatlike nüanssidega kuni 20. septembril 1993. a. tagastati Tartu Linnavalitsuse määrusega nr. 517 maja Pepleri tn. 32 Eesti Arstide Liidule. Tartu Ülikool, kelle bilansis maja oli, andis selle nädal aega hiljem EAL-ile üle.

Näis, et sellega oli õiglus taas jalule seatud ja rahu majas, kuid... Õnnetuseks kasutas maja esimest korrust tähtis riigiasutus - Tartu Prokuratuur. Hoone anti tagasi tingimusel, et EAL kohustub sõlmima prokuratuuriga rendilepingu viieks aastaks. Riigiprokuratuur aga leidis, et tema tingimused ametiruumide rentimisel on halvenenud ega nõustunud lepinguga. Järgmine käik oli Justiitsministeeriumi ettepanek Vabariigi Valitsusele, mille alusel viimane andis 21. septembril 1993. a. korralduse mitte tagastada maja Arstide Liidule ja jätta see riigi omandusse.

6. oktoobril teatas Tartu linnapea valitsusele, et maja on juba tagastatud ja palus nimetatud korralduse tühistada, kuid 25. oktoobril kinnitas valitsus Omandireformi aluste seaduse alusel riigi omandusse jääva vara nimekirja 6. septembri 1993. a. seisuga. Selles nimekirjas arvati Pepleri 32 hoone Justiitsministeeriumi halduses olevate mittetagastatavate varade hulka.

Nüüd kaebas Riigiprokuratuur Tartu Linnavalitsuse määruse peale Tartu Halduskohtusse, paludes tunnistada maja tagastamine seadusevastaseks. Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, sest valitsuse korraldus maja mittetagastamise kohta ei saanud omada tagasiulatuvat jõudu.

0:1 kaotusseis Riigiprokuratuuri ei heidutanud. Järgnes apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtusse, kes 31. märtsil 1994 selle rahuldas, Tartu Halduskohtu otsuse tühistas ja Tartu Linnavalitsuse määruse maja tagastamise kohta seadusevastaseks tunnistas. Seega oli Eesti Arstide Liit teist korda oma majast ilma jäetud.

Kohtunikuvile oli küll kõlanud ja pall sedapuhku meie väravas, kuid mäng polnud veel läbi. Ka Tartu Linnavalitsus ei tahtnud leppida sellega, et nende otsust millekski ei peetud, vaid esitas kassatsioonikaebuse Riigikohtusse. Viimane leidis, et Tartu Ringkonnakohus on seadusi vääralt tõlgendanud, tühistas Ringkonnakohtu otsuse ja otsustas haldusasja lõpetada.

Maja oli siis lõpuks ikkagi käes, ent koos peremeheõigustega tulid ka kohustused. "Viljaka" nõukogude perioodi jooksul olid hoonet kasutanud mitmed asutused: peale juba tuttava Tartu Prokuratuuri veel Tartu Maavalitsus, tervishoiumuuseum, vabariiklik sanitaarhariduse maja, meditsiinikool, laste muusikakool. 50 aasta jooksul oli ju vahel ka remonti tehtud, kuid üldiselt oli arhitektuurimälestiste hulka arvatud maja tervis üsna kehv, kõige kiiremini vajas parandamist katus.

Tänaseks on uuendatud katus, restaureeritud fassaad ja osa originaalseid uksi, aknaid, ahje ja kaminaid. Renoveerimist vajab veel enamik kolmanda korruse ruume ja keldrikorrus.

Praegu asub teisel korrusel Eesti Arstide Liit, Advokaadibüroo Advocatus ja audiitorfirma Pepleri Büroo Tartu Prokuratuur kolis esimeselt korruselt välja 1998. a. lõpus, 99. aasta suvel sai põhjalikult remonditud ruumide rentnikuks seni kolmandal korrusel töötanud arvutifirma GenNet Lab. Kolmandal korrusel on ajakirja "Eesti Arst" toimetuse, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi, Nooremarstide Ühenduse, Tartu soomlastest arstiteaduse üliõpilaste (TASLO), Hambaarsti Üliõpilaste Seltsi ja Seeniorkirurgide Klubi ruumid.