Author Archives: Eesti Arstide Liit

Haigekassa reservide teisaldamine

Postitanud

Haigekassa reservid on patsientide ravimiseks

Eesti Arstide Liit taunib valitsuse kavatsust kasutada haigekassa reserve riigi muude kulude katteks. Selline tegutsemine on väga lühinägelik ja võib ohustada rahva tervist.

Inimestelt ravikindlusmaksuna kogutud raha on mõeldud ravimiseks, tervise taastamiseks ja haiguste ennetamiseks. Reserve peab saama kasutusele võtta paindlikult ja vajaduse korral kiiresti, et patsiendid ei jää arstiabita ka siis, kui haigekassa tulud vähenevad või kulud näiteks katastroofi või epideemia tõttu ootamatult suurenevad.

Meie tervishoiu rahastamine on ebapiisav ja ebastabiilne, sõltudes pea täiel määral ravikindlustusmaksu laekumisest. Tagavarad annavad kriisiaegadeks mingigi kindlustunde, et patsiendid päris arstiabita ei jää. Poliitikud söövad taas oma sõnu – masuajal ei lubanud nad kogutud reserve vajalikus mahus kasutada, põhjendusega, et raha tuleb hoida veelgi halvemateks aegadeks. Nüüd selgub, et seda plaanitakse kulutada hoopis muuks kui haigete ravimiseks.

Kui valitsus leiab, et haigekassas raha üle jääb, tuleks see kasutada ülemäära pikkade ravijärjekordade lühendamiseks. Puudujäägis riigieelarve juures ei tundu mõistlik planeerida tulumaksu vähendamist ja samal ajal piltlikult öeldes ravirahaga maanteeauke lappida.

WHO teostatud uuringud

Postitanud

Maailma Tervishoiu Organisatsiooni Eesti esindusel valmis 2010 a märkimisväärne teadustöö Eesti tervishoiu finantseerimise jätkusuutlikusest. Seejuures ei piirduta olukorra kirjeldamisega, vaid pakutakse mitmeid lahendusi. Eesti Arstide Liit on korduvalt rõhutanud, et käesolevas töös pakutud lahendused on mõistlikud. Tervishoiupoliitikutel ei ole vaja arutada meetodite üle. Vaja on lihtsalt nende vahel valida või kasutada mõnda kombinatsiooni

Uuringu kokkuvõtlik ja lihtsalt mõistetav lühitekst

Uuringu täistekst

Maja

Postitanud
Tartus Pepleri ja Riia tänava nurgal asub punane telliskivihoone, mis püüab pilku omapärase arhitektuuriga.
Eesti Arstide Liidu maja ehitati 1901. aastal. Krundil, kus maja asub, on oma, kaugetesse aegadesse ulatuv lugu. Keskajal kuulus Toomemäe ja praeguse Riia tänava vaheline ala “Praostipõllu” ehk “Praostinunne” nime all toompraostile. Liivi sõja (1558–1583) ajal kasutas maa-ala mõnda aega vene kirik, hiljem läks see aga kaupmees Wilhelm Pöpleri omandusse, kelle järgi kogu piirkond sai nimeks Pöplersland. Sellest nimest tuletatigi 19. sajandil Pepleri tänav.
Pärast Põhjasõda kuulus maatükk Tartu Raele. 18. sajandi lõpul hakati linnas maad väiksemate rendikruntidena välja andma. Praegune Pepleri 32 maja asub krundil, kuhu pottseppmeister J. J. Kamatzi 18. sajandi 70-ndatel aastatel ehitas puust maja. Krundi plaani koostas 1876. a. linna maamõõtja R. Rech. Edasi olid majal ja krundi rendiõigusel mitu erinevat omanikku, kuni 1900. a. ostis kinnistu Krasnojarski polgu staabikapten A. Mascharsky, kes sai Tartu linnavalitsuselt loa lammutada vana kõdunenud puithoone ja ehitada asemele uus elamu. Siit algabki meie maja ajalugu, mis on pikk ja värvikas.
Hoone projekteeris Carl Brecht. Ehitati ajaloolistest stiilidest laenatud dekoori ning hästi liigendatud põhiplaaniga kolmekordne telliskivimaja. Põhiplaanilt on hoone ruudukujuline, mille lääne-, lõuna- ja idaküljel asuvad väljaehitised. Peafassaadi kaunistab ka ümaraken ja tornikesega astmik-frontoon. Katus kaeti galvaniseeritud plekiga.
1901. a. saadi linnavalitsuselt tõend hoone valmimise kohta.
1912. a. müüs omanik maja ära ning see käis läbi veel mitme isiku omandusest, kuni 1928. a. 6. veebruaril sõlmiti ostu-müügi leping corp! Fraternitas Rigensis vilistlaste ja Eesti Arstideseltside Liidu vahel. Ostuhind oli 7830 krooni. Omandiõigust kinnitav sissekanne Tartu Linna II hüpoteegiringkonna registris kannab daatumit 18. august 1928.
Selleks ajaks oli 1921. a. asutatud Eesti Arstideseltside Liidu tegevus laienenud sedavõrd, et hädasti oli vaja oma ruume palgaliste töötajate, ajakirja “Eesti Arst” toimetuse ja tervishoiumuuseumi jaoks.
Edasi jätkuski liidu tegevus oma majas kuni saatusliku 1940. aastani, mil Eesti Arstideseltside Liit likvideeriti ja tema varad natsionaliseeriti. Ei olnud enam Eesti Arstide Liitu, tema majas peremehetsesid võõrad ja Pepleri tänavgi ristiti ümber Rudolf Pälsoni nimeliseks.
1988. a. taasasutati Eesti Arstide Liit, mis sai Eesti Arstideseltside Liidu õigusjärglaseks.
11. detsembril 1991 otsustas Arstide Liidu eestseisus taotleda oma õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist ja järgmise aasta mais tunnistas Tartu Linnakohus EAL-i omandireformi õigustatud subjektiks. Käivitus tagastamisprotsess kõigi oma bürokraatlike nüanssidega kuni 20. septembril 1993. a. tagastati Tartu Linnavalitsuse määrusega nr. 517 maja Pepleri tn. 32 Eesti Arstide Liidule. Tartu Ülikool, kelle bilansis maja oli, andis selle nädal aega hiljem EAL-ile üle.
Näis, et sellega oli õiglus taas jalule seatud ja rahu majas, kuid… Õnnetuseks kasutas maja esimest korrust Tartu Prokuratuur. Hoone anti tagasi tingimusel, et EAL kohustub sõlmima prokuratuuriga rendilepingu viieks aastaks. Riigiprokuratuur aga leidis, et tema tingimused ametiruumide rentimisel on halvenenud ega nõustunud lepinguga. Järgmine käik oli Justiitsministeeriumi ettepanek Vabariigi Valitsusele, mille alusel viimane andis 21. septembril 1993. a. korralduse mitte tagastada maja Arstide Liidule ja jätta see riigi omandusse.
6. oktoobril teatas Tartu linnapea valitsusele, et maja on juba tagastatud ja palus nimetatud korralduse tühistada, kuid 25. oktoobril kinnitas valitsus Omandireformi aluste seaduse alusel riigi omandusse jääva vara nimekirja 6. septembri 1993. a. seisuga. Selles nimekirjas arvati Pepleri 32 hoone Justiitsministeeriumi halduses olevate mittetagastatavate varade hulka.
Nüüd kaebas Riigiprokuratuur Tartu Linnavalitsuse määruse peale Tartu Halduskohtusse, paludes tunnistada maja tagastamine seadusevastaseks. Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, sest valitsuse korraldus maja mittetagastamise kohta ei saanud omada tagasiulatuvat jõudu.
0:1 kaotusseis Riigiprokuratuuri ei heidutanud. Järgnes apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtusse, kes 31. märtsil 1994 selle rahuldas, Tartu Halduskohtu otsuse tühistas ja Tartu Linnavalitsuse määruse maja tagastamise kohta seadusevastaseks tunnistas. Seega oli Eesti Arstide Liit teist korda oma majast ilma jäetud.
Kohtunikuvile oli küll kõlanud ja pall sedapuhku meie väravas, kuid mäng polnud veel läbi. Ka Tartu Linnavalitsus ei tahtnud leppida sellega, et nende otsust millekski ei peetud, vaid esitas kassatsioonikaebuse Riigikohtusse. Viimane leidis, et Tartu Ringkonnakohus on seadusi vääralt tõlgendanud, tühistas Ringkonnakohtu otsuse ja otsustas haldusasja lõpetada.
Maja oli siis lõpuks ikkagi käes, ent koos peremeheõigustega tulid ka kohustused. Nõukogude perioodi jooksul olid hoonet kasutanud mitmed asutused: peale juba tuttava Tartu Prokuratuuri veel Tartu Maavalitsus, tervishoiumuuseum, vabariiklik sanitaarhariduse maja, meditsiinikool, laste muusikakool. 50 aasta jooksul oli ju vahel ka remonti tehtud, kuid üldiselt oli arhitektuurimälestiste hulka arvatud maja tervis üsna kehv, kõige kiiremini vajas parandamist katus.
Tänaseks on uuendatud katus, restaureeritud fassaad ja osa originaalseid uksi, aknaid, ahje ja kaminaid. Renoveerimist vajab veel enamik kolmanda korruse ruume ja keldrikorrus.
Praegu asub teisel korrusel Eesti Arstide Liit, Advokaadibüroo Advocatus ja audiitorfirma Pepleri Büroo Tartu Prokuratuur kolis esimeselt korruselt välja 1998. a. lõpus, 99. aasta suvel sai põhjalikult remonditud ruumide rentnikuks seni kolmandal korrusel töötanud arvutifirma GenNet Lab. Kolmandal korrusel on ajakirja “Eesti Arst” toimetuse, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi, Nooremarstide Ühenduse, Tartu soomlastest arstiteaduse üliõpilaste (TASLO), Hambaarsti Üliõpilaste Seltsi ja Seeniorkirurgide Klubi ruumid.
2009 müüdi GenNet Lab uutele omanikele, kes seejärel arvutifirma mujale kolisid. Uute rentnike tarbeks remonditi põhjalikult esimene korrus. 2011 teostasid oma ruumides põhaliku renoveerimise arstiteaduse üliõpilased.

Arstide Täienduskoolituse Fond jagas stipendiume

Postitanud

Fondi nõukogu otsustas anda erialaseks täienduskoolituseks 8 stipendiumi, neist kolm arst-residentidele. Stipendiumide kogusumma on 3600 eurot.

Eesti Arstide Liidu stipendiumi saavad anestesioloog Peeter Tähepõld, dermatoveneroloog Ene Pärna ja kardioloog Külliki Karu Tartu Ülikooli Kliinikumist, Adeli Eesti taastusraviarst Varje-Riin Tuulik Leisi ning Medicumi gastroenteroloog Evi Soomeri.

Eesti Nooremarstide Ühingu stipendiaadid on kardioloogia resident Malle Helmdorf, ortopeedia resident Laura Villemson ja laborimeditsiini resident Liina Vassil.

Oma tegevuse algusest peale on fond kuulunud tulumaksusoodustusega ühingute ja sihtasutuste hulka ning stipendiumid on olnud tulumaksuvabad. Nüüd tegutseb rahandusministeerium sihikindlalt selle nimel, et hakata arstide koolitusrahalt tulumaksu koguma. Maksu- ja tolliamet tühistas küll ühe fondilt tulumaksusoodustuse äravõtmise otsuse, kuid tegi kohe uue, leides, et arstide koolituse toetamine ei too üldsusele kasu.

Sihtasutuse Arstide Täienduskoolituse Fond asutas Eesti Arstide Liit 2001. aastal. Arstide rahvusvahelistel täienduskoolitustel osalemist on aastatel 2003 – 2010 rahastatud 156 stipendiumiga, kogusummas 1,3 miljonit krooni. Sel ja eelmisel aastal on fondi toetanud Sanofi-Aventis Estonia ja Eesti Arstide Liit.

Äripäeva arste mustavad artiklid põhinesid teadlikel valedel

Postitanud

Avaliku Sõna Nõukogu tuvastas, et Äripäev rikkus arstide täienduskoolitust käsitlevas artiklisarjas head ajakirjandustava ja ajakirjanik Kadri Jakobson võltsis kasutatud blogisid.

„Kirjutises ei selgitata ega tõendata, missugused arstid ja mismoodi on patsiendi huvisid kahjustades või tervist ohustades rakendanud raviskeeme, mis lähtuvad eeskätt ravimifirmade lobist. Avalikkuse ja patsientide huvide kaitsmiseks ei saa pidada konflikti ja usaldamatuse õhutamist ühe ameti esindajate (praegusel juhul eeskätt arstide) vastu, nende süüdistamises ja kritiseerimises. Huvikonfliktide temaatika
on avalikkusele oluline, kuid eeldab põhjalikku ja ranget uurimistööd, kus järeldada ei saa enamat, kui andmed võimaldavad“, leiab ASN esimees, Jyväskylä ülikooli ajakirjanduse professor Epp Lauk.

Arstide väidetavate lõbureiside tõendamiseks esitatud blogitsitaate on meelevaldselt kärbitud ja kohandatud, samas kui kärpekohti pole tekstis märgitud. Lisaks on veenvalt tõendatud, et hulk blogitsitaate on asjasse puutumatud (reisi ei korraldanud ravimifirma) ning blogi autor pole arst ja tema abikaasa pole Eesti arst. Säärane manipuleerimine on põhjendamatu ja blogitsitaatide kasutamine eksitav.

Avaliku Sõna Nõukogu taunib ka Äripäeva ajakirjanike Aivar Hundimägi ja Kadi Jakobsoni käitumist pärast artiklite ilmumist Kuku raadio saates, kus nad jätkasid ühepoolselt süüdistavate hinnangute andmist, kuulamata ära Arstide liidu seisukohti. Nii jäeti loomata neutraalne keskkond tasakaalustatud, poolte huve arvestava debati tekkeks, milles mitteosalemist Äripäev arstkonnale ette heidab.

Eesti Arstide Liit ootab, et Äripäev ja ajakirjanik Kadri Jakobson paluksid arstkonnalt avalikult vabandust Äripäeva esiküljel, sama suurel pinnal, kui avaldati arste laimavad artiklid.

Avaliku Sõna Nõukogu lahend

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Eesti Arstide Liidu (peasekretär Katrin Rehemaa
isikus) kaebust Äripäeva kirjutise “Arst või valges kitlis müügimees” (Kadri
Jakobson, 11.3.11) ja teiste samasse seeriasse kuuluvate artiklite kohta.

Kaebuse kohaselt eksitab ajakirjanik lugejat ja püüab näidata arste halvas valguses.
Näites toodud blogidel ei ole midagi ühist Eesti arstidega. Ühe illustratsiooniks
toodud blogi autor on filoloog, kelle abikaasaks on Tšiili arst. Blogisid on tsiteeritud
väljajätteliselt, moonutades selle sisu artikli põhiväidetele sobivaks. Ka teised blogide
väidetavad väljavõtted on ajakirjaniku poolt blogide põhjal kokku pandud tekstid.
Äripäevas avaldatud kujul tekste blogides ei ole ja ajalehes avaldatu juures ei ole
märgitud, et tegu pole tsitaatidega. Kaebuse esitajale teadaolevalt ei küsinud Äripäeva
ajakirjanik enne avaldamist blogipidajatelt luba väljavõtete avaldamiseks ega tekstide
muutmiseks. Samuti selgub blogidest ja nende kommentaaridest, et kõik kirjeldatud
koolitusreisid ei olnud korraldatud ega rahastatud ravimifirmade poolt.

Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel vastas ASNi päringule, et Äripäev Eesti
Ajalehtede Liidu liikmena annab seisukoha vaid Pressinõukogule. Kuku raadio saates
“Äripäev eetris” (12.4.11) kommenteeris ajakirjanik Kadri Jakobson, et “Arstide Liit
närib detailide kallal”, mis ei oma loo kontekstis erilist tähendust. Ajakirjaniku väitel
ei ole ta blogisid võltsinud, samas Arstide Liit ei ole kommenteerinud neid arstide
blogisid, kust tsitaadid pärinevad. Ajakirjaniku hinnangul ei ole Arstide Liit tulnud
väärikalt debateerima olulise teema üle ning peatoimetaja nimetab samas saates
Arstide Liidu käitumist ringkaitseks.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Äripäev on rikkunud head
ajakirjandustava.

ASN nõustub, et tegemist on avalikkuse jaoks olulise teemaga ning selle käsitlemine
on õigustatud. Probleemiks on viis, kuidas toimetus seda teeb.
Ajakirjanik ei esita uurimisküsimust väidetava arstide huvide konflikti tekkimise
kohta seoses osalemisega ravimifirmade rahastatud koolitustel – kirjutises ei selgitata
ega tõendata, missugused arstid ja mismoodi on patsiendi huvisid kahjustades või
tervist ohustades rakendanud raviskeeme, mis lähtuvad eeskätt ravimifirmade lobist.
Seda peaks tegema konkreetsete näidete põhjal. Avalikkuse ja patsientide huvide
kaitsmiseks ei saa pidada konflikti ja usaldamatuse õhutamist ühe ameti esindajate
(praegusel juhul eeskätt arstide) vastu, nende süüdistamises ja kritiseerimises. Huvikonfliktide temaatika on avalikkusele oluline, kuid eeldab põhjalikku ja ranget
uurimistööd, kus järeldada ei saa enamat, kui andmed võimaldavad.

Blogitsitaatide kasutamine on eksitav, sest neid on meelevaldselt kärbitud ja
kohandatud, samas kui kärpekohti pole tekstis märgitud. Lisaks on kaebuse esitaja
veenvalt tõendanud, et hulk blogitsitaate on asjasse puutumatud (reisi ei korraldanud
ravimifirma) ning blogi autor pole arst ja tema abikaasa pole Eesti arst (tšiillane).
Säärane manipuleerimine on põhjendamatu ning kahandab ka artikli tõepäraste
väidete usaldusväärsust. Seda enam, et tekst blogides võib olla ka belletristlik:
blogipidajail puudub konventsionaalne tarvidus olla faktipõhine.

Omaette eetikaküsimused tõusetuvad Kuku raadio saatest, kus Äripäeva esindajad
jätkasid ühepoolselt süüdistavate hinnangute andmist, kuulamata ära teise poole
(Arstide Liit) seisukohti. Nii on jäetud loomata neutraalne keskkond tasakaalustatud,
poolte huve arvestava debati tekkeks, milles mitteosalemist Äripäev arstkonnale ette
heidab. On kahetsusväärne, et samal ajal kui Äripäeva toimetus heidab nii Arstide
Liidule kui ka ravimifirmadele ette vähest debativalmidust, piirab toimetus seda ringi,
kes tohib osaleda arutelus debati, s.h. Äripäeva enda käsitluste kvaliteedi üle.

Prof. Epp Lauk,
esimees

Eesti ja Itaalia arstid võtavad täna mõõtu jalgpallis

Postitanud

Täna kell 16:30 kohaliku aja järgi kohtuvad Modenas Stadio Compagnonil toimuvas sõpruskohtumises Itaalia ja Eesti arstide jalgpallikoondised.

Tohtrite esindused kohtusid omavahel ka 3. septembril Tallinnas, kui matš lõppes 1:1 viigiga. Teiste seas esindavad Eesti meditsiini Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan professor Joel Starkopf, Eesti rahvuskoondise ja FC Flora arst doktor Kaspar Rõivassepp, endine Eesti rahvuskoondise väravavaht doktor Tõnu Vanakesa, Eesti juhtiv südamekirurg doktor Arno Ruusalepp jt. Meeskonda juhendab endine Eesti koondise peatreener Uno Piir.

Itaalia — Eesti Euroopa meistrivõistluste valikmäng toimub reedel, 3. juunil kell 20:45 kohaliku aja järgi (kell 21:45 Eesti aja järgi) Modenas.

Eesti arstide koondise koosseis:

Valvo Piilberg — Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH)
Dmitri Kulak — Tartu Ülikooli Kliinikum (TÜK)
Ingemar Almre — PERH
Peeter Tähepõld — TÜK
Joel Starkopf — TÜK
Urmas Kuum — TÜK
Arno Ruusalepp — TÜK
Tõnu Vanakesa — PERH
Aleks Kree — TÜK
Timo Rahnel — töötab Soomes
Oleg Zemljannikov — PERH
Jevgeni Sumerin — töötab Soomes
Juri Karjagin — TÜK
Margus Lõokene — PERH
Kaspar Rõivassepp — PERH

Delfi sport

Eesti haiglajuhid kodumaist tööjõudu ei vaja

Postitanud

Täna pidid Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu ettepanekul uuesti algama tervishoiutöötajate kollektiivlepingu läbirääkimised, kus peamiste teemadena oli kavas arutada arstide ja õdede suurest töökoormusest tingitud probleeme arstiabi kvaliteedis ja ebaeuroopalike töösuhete parandamise võimalusi. Kahjuks keeldus Eesti Haiglate Liit läbirääkimistest.

Haiglajuhtide vastumeelsus töötingimuste parandamisest rääkida kinnitab nende nõustumist haiglate liidu esimehe Urmas Sule eelmisel nädalal väljaöeldud arvamusega, et töötajate puuduse vältimiseks tuleks meie lahkuvate arstide ja õdede asemele palgata odavam võõrtööjõud vähem rikastest riikidest.

Kaks aastat tagasi toimus läbirääkimiste esimene kohtumine, millel osales sotsiaalminister Hanno Pevkur, täna minister läbirääkimiste laua taha ei tulnud. Loodetavasti ei ole ta ühinenud haiglajuhtide seisukohaga, et Eesti patsiendid peavad hakkama saama ilma kodumaiste arstide ja õdedeta.

Eesti Arstide Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

EAL ja ETK avaldus: patsientidel on õigus heale arstiabile

Postitanud

Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit on ühisel seisukohal, et patsientidel on õigus saada hea kvaliteediga arstiabi, mis eeldab kvaliteetset töökeskkonda ning hea erialase pädevusega arste ja õdesid.

Haigega tegelemiseks ja raviotsuste langetamiseks on vaja piisavalt aega, et vältida eksimusi ja suhtlemisvigu. Kuna ravijuhtude hulka on pidevalt suurendatud, hindu aga kärbiti, on tervishoius püütud toime tulla võimalikult väikese töötajate arvuga, kelle koormus on kogu aeg kasvanud. Seadus reguleerib küll arsti tööaega, kuid puudub patsientide arvu ülempiir, keda tööaja jooksul tuleb ravida. Patsientide ohutuse tagamiseks ja ravikvaliteedi tõstmiseks peab töökoormust piiritlema. Riigi ülesanne on tagada täienduskoolituse rahastamiseks vahendid ja toimiv süsteem tööandja ja sõltumatute fondide kaudu.

Eesti tervishoiusüsteemi kõrge efektiivsus on korduvalt kiidusõnu pälvinud. Efektiivsuse on taganud eelkõige tervishoiutöötajate piiramatu koormuse ja piiratud tasuga töö. Selle hind on tühjaks jäänud perearstipraksised ja eriarstide nappus maakonnahaiglates. Alates 2004. aastast on Terviseametist välismaale minekuks vajalikud dokumendid võtnud 2050 tervishoiutöötajat.

Tervishoiutöötajad jagavad rahvusvaheliste organisatsioonide muret Eesti tervisesüsteemi kestlikkuse pärast. Maailma Terviseorganisatsiooni eksperdid on soovitanud laiendada tervishoiu tulubaasi, suurendades eraldisi riigieelarvest. OECD hinnangul on meie tervishoiutöötajate palgad liiga madalad, mis põhjustab nende üha suurenevat lahkumist välismaale. Kutseliidud jätkavad kahe aasta eest pooleli jäänud üleriigilise kollektiivlepingu läbirääkimisi ning alustavad ka palgaläbirääkimisi, kuna arstid ja õed jäävad Eestisse vaid siis, kui tekib reaalne lootus, et meie tervisesüsteemis ja selle rahastamises tehakse vajalikud muudatused ning töö- ja palgatingimused paranevad.

Tunnustame haigekassa kava kaotada järgmisest aastast hinnakirja kärbe. Kahtlemata kergendab see haiglate ja perearstide tööd, kuid 2009. aasta taseme taastamine ei ole siiski piisav, et meie tervisesüsteem vastaks patsientide vajadustele.

Eesti Arstide Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Eesti Arstide Liidu seisukoht arstide täienduskoolituse korraldusest ja rahastamisest

Postitanud

Eesti Arstide Liit peab väga oluliseks, et kogu koolitustel pakutav informatsioon oleks tõene, tasakaalustatud ja vastaks arstiteaduse viimasele sõnale. Arstide liidul on kavas hakata tegelema ka arstide pädevuse hindamise süsteemi ühtsete reeglite väljatöötamisega.

Pädevust hindavatel erialaseltsidel soovitame koolituspunktide arvestamisel võtta arvesse ainult rahvusvahelisi koolitusi, millel on pädeva organisatsiooni (UEMS/EACCME, AMA) akrediteering ja kohalikke koolitusi, mille korraldaja on sõltumatu osapool – arstide organisatsioon, haigla, Tartu Ülikool, Ravimiamet – ja muid koolitusi, millel on erialaseltsi akrediteering.

Praegu finantseeritakse arstide täienduskoolitusi tööandjate, sõltumatute fondide (arstide liidu asutatud Arstide Täienduskoolituse Fond) ning ravimi- ja meditsiinitehnikafirmade poolt loodud fondide või arstidele suunatud otseste toetuste kaudu. Arvestades koolitusraha nappust Eestis, on ravimi- ja meditsiinitehnikafirmade poolt eraldatud toetused olnud väga oluliseks ja tänuväärseks osaks, võimaldamaks Eesti arstide osalemist rahvusvahelistel koolitustel.

Tagamaks süsteemi maksimaalset selgust ja vältimaks huvide konflikti, peame liikuma suunas, kus väliskoolitustel osalemist toetatakse vaid tööandja ja/või sõltumatute fondide poolt. Praegu soovitame ravimifirmadel suunata osa (10–20%) koolituseks kulutatavatest summadest sõltumatutesse fondidesse.

Arstide täienduskoolitus mõjutab oluliselt arstiabi kvaliteeti, seetõttu peab kindlasti suurenema riigi roll koolituse rahastamisel.

Arstide Täienduskoolituse Fondi stipendiumikonkurss

Postitanud

SA Arstide Täienduskoolituse Fond kuulutab välja stipendiumikonkursi
erialaseks täienduskoolituseks 2011. aasta II poolaastal

Taotluste esitamise tähtaeg on 25. mai 2011.

Taotlus (blankett vt www.arstideliit.ee) tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil
eal@arstideliit.ee

Eesti Arstide Liidu stipendium
• Stipendiumi on õigus taotleda Eestis töötavatel arstidel;
• Stipendiumi suurus on kuni 600 eurot. Stipendiumide arvu määrab
sihtasutuse nõukogu;
• Stipendium antakse erialaseks täienduskoolituseks või ümberõppeks või
osavõtuks erialasest kongressist või konverentsist. Eelistatud on taotlused osalemiseks Euroopas toimuvatel üritustel;
• Stipendiaadid on kohustatud läbitud koolituse teemadel avaldama
erialast teavet sisaldava artikli ajakirjas Eesti Arst.

Eesti Nooremarstide Ühenduse koolitusstipendium
• Stipendiumi eesmärgiks on Eestis töötavate arst-residentide ja arstiharidusega doktorandide väliskoolituse toetamine;
• Stipendiumi suurus on kuni 600 eurot;
• Stipendium antakse erialaseks koolituseks või osavõtuks erialasest kongressist või konverentsist. Eelistatud on taotlused osalemiseks Euroopas toimuvatel üritustel;
• Stipendiaadid on kohustatud oma erialaga seotud teemal avaldama artikli ajakirjas Eesti Arst.

Fondi on 2010. aastal toetanud Sanofi-Aventis Estonia ja Eesti Arstide Liit.

Arstide täienduskoolituse fondi maksusoodustus jääb alles

Postitanud

Maksu- ja Tolliamet (MTA) tunnistas kehtetuks otsuse SA Arstide Täienduskoolituse Fond tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirjast kustutamise kohta.

MTA on seisukohal, et otsuses ei ole välja toodud ühtegi tõendit ega asjaolu, mille kohaselt arstide täienduskoolituse fond ei vasta tulumaksusoodustusega nimekirja kuulumise nõuetele, seega on otsus motiveerimata.

Fond vaidlustas Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse märtsis tehtud otsuse tulumaksusoodustuse äravõtmise kohta ja see vaie rahuldati. Seega on praeguse otsuse järgi fondile tehtavad annetused seadusega ettenähtud ulatuses ja fondist väljamakstavad stipendiumid endiselt tulumaksuvabad.

Töövaidluskomisjon otsustas, et Lääne-Tallinna Keskhaigla hoiatas arstide liidu usaldusisikut põhjendamatult

Postitanud

Töövaidluskomisjon leidis oma otsuses 28. aprillil, et arstide liidu usaldusisik Lembi Aug ei ole konfidentsiaalsuskohustust rikkunud ega tööandja mainet kahjustanud ning hoiatuse tegemine ei ole põhjendatud. Samas ei tunnistanud töövaidluskomisjon hoiatust kehtetuks, kuna ei leidnud selleks seadusest tulenevat alust.

21. märtsil esitas Lääne-Tallinna Keskhaigla dr Augile hoiatuse, milles süüdistas teda LTKH konfidentsiaalsete andmete avaldamises avalikkusele ja haigla maine rikkumises ning hoiatas, et kui ta veel rikub töösisekorraeeskirju, töökorralduse reegleid, töölepingut, töölepingu seaduses sätestatud kohustusi või muid tööandja korraldusi, on LTKH-l õigus tema tööleping erakorraliselt ilma etteteatamistähtajata üles öelda.

Lembi Aug vaidlustas alusetult tehtud hoiatuse töövaidluskomisjonis, teda esindasid advokaat Roman Levin ja Eesti Arstide Liit.

Arstide liit nõuab seaduserikkumise lõpetamist Lääne-Tallinna Keskhaiglas

Postitanud

Arstide liit pöördus Tallinna linnavõimude poole, et lõpetataks seaduserikkumine ja ametiühingu tegevuse takistamine Lääne-Tallinna Keskhaiglas.

Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Boris Kirt ähvardab lõpetada töölepingu arstide liidu usaldusisiku, tunnustatud kardioloogiga, süüdistades teda konfidentsiaalsete andmete avaldamises ajakirjanduses ja haigla maine kahjustamises.

Süüdistused on alusetud ja tööandja tegevus otseses vastuolus usaldusisiku tegevust reguleerivate seadustega.

Lääne-Tallinna Keskhaiglas pole see esimene katse töötajate esindajast vabaneda. 2009. aastal koondati kirurgiakliiniku juhataja, arstide liidu eestseisuse liige, hoolimata Tööinspektsiooni seisukohast ja arstide liidu korduvatest pöördumistest nii Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse kui nõukogu poole, et koondamine on seadusevastane. Kohus tunnistas töölepingu ülesütlemise kehtetuks. Ebaseaduslikele koondamistele ja kohtuvaidlustele on haigla juhatus kulutanud ligi 1,5 miljonit krooni, patsientide raviraha. Arstkonna esindajana leiab arstide liit, et juhatuse seadusevastase tegevuse kulusid ei tohi katta haigla eelarvest ja linnavalitsus peaks need vastutavatelt isikutelt sisse nõudma.

2010. aastal karistas Tööinspektsioon väärteokorras Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatust ametiühingu seaduse ja töötajate usaldusisiku seaduse rikkumise eest rahatrahviga, kuid sellele vaatamata kestavad seaduserikkumised edasi.

Arstide liit peab lubamatuks Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimehe Boris Kirdi käitumist, kes takistab arstide liidu kui ametiühingu tegevust ja ründab otseselt töötajate esindajaid. Arstkond tahaks uskuda, et haigla meditsiini- ja töötajavaenulik seadusi eirav juhtimine, mis pingestab ravikeskkonda ja kahjustab patsientide huve, ei ole Keskerakonna poliitika. Tallinna linnavõimud peaksid kaaluma, kas korduvalt seadusi rikkunud isik on sobiv Lääne-Tallinna Keskhaigla juhi kohale.

Kuna Lääne-Tallinna Keskhaigla nõukogu esimees Merike Martinson, kes abilinnapeana kureerib kogu Tallinna tervishoidu, ei ole arstide liidu varasemaid pöördumisi arvestanud ja olukord haiglas pole paranenud, ootab arstide liit vastust haigla omaniku esindajatelt, Tallinna linnavolikogu esimehelt Toomas Vitsutilt ja linnapea Edgar Savisaarelt.

Arstide liidu avalik pöördumine Avaliku Sõna Nõukogu poole

Postitanud

Ajalehes Äripäev on käimas arstide mustamise kampaania, mis on rajatud teadlikele valedele. Ajakirjanik Kadri Jakobson väidab, et välismaal toimuvad arstide koolitused on hoopis lõbureisid, tuues tõenduseks väljavõtteid Eesti arstide blogidest.

Esitame ühe näite Äripäeva võltsingust, mis on avaldatud 11.03.11 Kadri Jakobsoni artiklis „Arst või valges kitlis müügimees“:
„Möödunud nädalal käisime Sevillas. Loomulikult konverentsiturismi arendamas. Arstide konverentsid on muidugi täitsa teine tera. Hotellidel on vähemalt neli tärni, galaõhtusöögid ja kokteilivastuvõtud peentes tualettides ja palju muid kingitusi farmatseutikafirmadelt. Kusjuures, patoloogide omad on isegi viletsad, onkoloogide “snäkid” algavad mustast kalamarjast.“

Tegelikult on blogi autor hoopis Hispaanias elav filoloog, eestlanna, kes käis koos elukaaslase, Tšiili päritolu arstiga Sevillas konverentsil.
http://katiomablogi.blogspot.com/search/label/reisikiri : „Möödunud nädalal käisime Sevillas. Loomulikult konverentsiturismi arendamas. /…/ Arstide konverentsid on muidugi täitsa teine tera, kui minusuguste humanitaaridest näljarottide omad… Hotellidel on vähemalt neli tärni, gaalaõhtusöögid ja kokteilivastuvõtud peentes tualettides ja palju muid kingitusi farmatseutikafirmadelt. Kusjuures, patoloogide omad on isegi viletsad, onkoloogide “snäkid” algavad mustast kalamarjast…“

Kadri Jakobson on tekstist välja jätnud osa, mis selgelt näitab, et selle autor ei ole arst. 15.03.11 ETV „Terevisioonis“ esinedes kurtis ajakirjanik, et ta võttis blogis kirjutanud arstidega ühendust ja küsis kommentaari, kuid need olevat keeldunud.

Äripäeva ajakirjaniku eetikakoodeks nõuab, et anonüümsed allikad peavad olema alati vastutavale toimetajale teada, seega peab võltsingust teadlik olema ka Igor Rõtov.

Meie käsutuses oleva info põhjal võib järeldada, et tegemist on Äripäevalt tellitud artiklitega, mille eesmärk on kahjustada arstide mainet ja mõjutada avalikku arvamust enne järjekordsete tervishoiu rahastamist halvendavate otsuste tegemist – näiteks sotsiaalmaksule ülempiiri kehtestamist.

Palume Avaliku Sõna Nõukogu hinnangut, kas Äripäev ja ajakirjanik Kadri Jakobson on rikkunud head ajakirjandustava ja ajakirjanike eetikakoodeksit.

Äripäeva omanikele Bonnier Business Press AB teeme ettepaneku trükkida ajalehte edaspidi mitte roosale, vaid kollasele paberile.

Eesti Arstide Liit

Eesti Arstide Päevad ja Eesti Arstide Liidu 90. sünnipäev

Postitanud

17. ja 18. märtsil toimub Tallinnas Nokia Kontserdimajas arstide liidu aastakonverents Eesti Arstide Päevad.

Teaduskonverentsi esimene sessioon käsitleb biostatistikat ja teadusliku info väärtust ning kvaliteeti. Igal aastal ilmub sadu arstiteaduslikke uurimustöid. Ettekannetes selgitatakse, kuidas hinnata artikli väärtust, teabe kvaliteeti ja olulisust igapäevatöös. Teise sessiooni teema on aneemia kliinilised aspektid. Räägitakse verevaeguse peamistest põhjustest erinevatel patsiendirühmadel, ratsionaalse diagnoosimise põhimõtetest ning raviviisidest. Kolmandaks peateemaks on vähiravi kõrvaltoimed. Vähiravi areneb kiiresti ja on agressiivse iseloomuga, põhjustades kahjuks ka tüsistusi, millega tuleb tegelda paljude erialade arstidel. Konverentsikava on kokku pannud Eesti Nooremarstide Ühendus ja Eesti Onkoloogide Selts.

Arstide päevadel osaleb üle 600 arsti ja arstiteaduse üliõpilase, kes saavad täiendada oma teadmisi, tutvuda uute ravimite ja mitmesuguste meditsiinikaupadega.

Tänavused arstide päevad muudab eriliseks Eesti Arstide Liidu 90. aastapäev, mida tähistame reedel, 18. märtsil algusega kell 15 piduliku koosoleku, kontserdi ja arstide liidu presidendi vastuvõtuga. Põhiettekande teeb professor Ain-Elmar Kaasik, kes kõneleb kolleegidele arstiabist muutuvas maailmas. Arstide organisatsioonide ajaloost räägib Tartu Ülikooli meditsiiniajaloolane Ken Kalling ja arstide liidu tulevikust Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi president Gilber Kask.

Eesti Arstide Liit on 28. veebruaril 1921. aastal asutatud Eesti Arstideseltside Liidu õigusjärglane. Okupatsiooniajal hoidis liidu järjepidevust Eesti Arstide Selts Rootsis.

Laulupidu alkoholist priiks! Õllesummer ei sobi lastele!

Postitanud

Meie rahvas on väike ja iga alkoholi tõttu kaotatud elu ohustab meie kestmist. Alkoholi liigtarvitamine on Eestis väga tõsine probleem. Oleme Euroopas esimeste hulgas nii alkoholitarbimiselt inimese kohta kui alkoholist põhjustatud haiguste ja vigastussurmade poolest. Meie lapsed joovad alkohoolseid jooke üha rohkem ja alustavad sellega aina nooremas eas.

Tegime täna kaks ettepanekut, mis aitaksid hoida lapsi ja alkoholi lahus. Kultuuriminister Laine Jänesele saadetud kirjas panime ette korraldada edaspidi kõik üleriigilised ja kohalikud laulu- ja tantsupeod nii, et peopaikades ei müüda ega tarvitata alkoholi. Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele tegime ettepaneku keelata alla 18-aastastel lastel osalemine Tallinnas toimuval õllesummeril.

Eesti rahva ja kultuuri säilimise üks võimsamaid sümboleid on laulupidude traditsioon. Tegime juba 2009. aastal üleskutse pidada laulu- ja tantsupidu, kus esinejate ja publiku hulgas on tuhandeid lapsi, ilma alkoholita. Rahvas võttis meie ettepaneku hästi vastu, kuid peopaikades müüdi alkoholi, sest korraldajate sõnul olid lepingud alkoholitootjatest sponsoritega juba sõlmitud. Kordame nüüd oma ettepanekut aegsasti enne järgmist üldlaulu- ja tantsupidu ja loodame, et seekord ei ole takistusi alkoholi peolt eemal hoidmisel ja lastele turvalise ja alkoholivaba keskkonna tagamisel.

Õllesummer on suur festival, kuid samas ka ohtra alkoholitarbimise koht, kus ei suudeta tagada, et alkohoolsed joogid ei oleks kättesaadavad alaealistele. Lapsed näevad seal igal sammul alkoholi joomist ja viibivad purjus täiskasvanute seltskonnas. Leiame, et Euroopa kultuuripealinnas ei ole kohane laste osalemine sellisel üritusel.

Maailma Terviseorganisatsioon ütleb Euroopa alkoholihartas, et kõigil lastel ja noorukitel on õigus kasvada üles keskkonnas, mis on kaitstud alkoholitarbimise negatiivsete tagajärgede ja alkohoolsete jookide propageerimise eest.

Eesti Tubaka ja Alkoholi tarvitamise kahjude vähendamise Koja (ETAK) liikmed:
Eesti Arstide Liit
Eesti Lastekaitse Liit
Eesti Karskusliit AVE
Eesti Tervisedenduse Ühing
Eesti Perearstide Selts
Eesti Psühhiaatrite Selts
Eesti Vähiliit
Eesti Kopsuliit
MTÜ Salutare
MTÜ Hingeabi Assotsiatsioon Usaldus
Tallinna Laste Turvakeskus
MTÜ Tubakavaba Eesti

Kas tänasel arstitudengil on kohta homses Eesti tervishoius?

Postitanud

Esmaspäeval, 21. veebruari kell 14.00 leiab Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis aset kohtumine poliitikute ja praeguste ning tulevaste noorte arstide vahel, et diskuteerida Eesti tervishoiu tuleviku üle.

Arutamisele tulevad peamiselt arstide koolituse ja noorte eriarstide Eestisse tööle jäämise võimalused. Küsime, kas arstiteaduskonna lõpetajatele jätkub residentuurikohti ja residentuuri lõpetajatele töökohti, kas töötingimused ja palk motiveerivad Eestis töötamist. Samuti räägitakse arstiüliõpilaste reaalsetest töötamisvõimalustest abiarstina, mida lubab hiljuti vastuvõetud seadus.

Erakondade esindajatena osalevad Tõnis Lukas Isamaa ja Res Publica Liidust, Peeter Laasik Keskerakonnast, Aime Keis Reformierakonnast ning Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast. Diskussiooni moderaatoriks on arst-resident Märt Põlluveer. Kohtumise eestvedajateks on Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts ning Eesti Nooremarstide Ühendus.

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts (EAÜS) on Eesti arstitudengeid koondav organisatsioon, mis tänavu tähistab oma asutamise 20. aastapäeva. Eesti Nooremarstide Ühendus (ENÜ) on 1997. aastal loodud arst-residentide huve esindav ühing, mis kuulub Eesti Arstide Liidu koosseisu.

Gilber Kask
EAÜS-i president

Alkoholi- ja tubakapoliitika foorum 21. veebruaril Tallinnas

Postitanud

Eesti tubaka- ja alkoholikahjude vähendamise koda (ETAK) korraldab 21. veebruaril kell 12.00-15.00 Tallinnas Viru hotelli konverentsikeskuses alkoholi- ja tubakapoliitika teemalise foorumi, kus erakonnad selgitavad oma plane alkoholi ja tubaka tarvitamisega seotud kahju vähendamiseks.

Alkoholi ja tubaka tarvitamine tekitab Eesti ühiskonnale nii tervise-, sotsiaalset kui ka majanduslikku kahju. Vaatamata sellele, et alkoholipoliitikas on aset leidnud märkimisväärsed edusammud rahvusvahelisel tasandil (Euroopa Alkoholistrateegia 2006; WHO globaalne alkoohlistrateegia 2010), on Eesti kohalikul tasandil jäänud see selgemalt määratlemata. ETAK-i võrgustik soovib kuulda erakondade plaane järgmiseks nelja-aastaseks perioodiks.

“Alkoholi ja tubaka aktsiisist saadav riigitulu jääb kordades alla nende toodete tarvitamisest põhjustatud tervise- ja majanduskahjust. Poliitikutelt ootame foorumil vastuseid, miks puudub poliitiline tahe sellise ebanormaalse olukorra muutmiseks,” ütles ETAK-i juhatuse liige ja Terviseedenduse Ühingu auliige dr Andrus Lipand. ” Samuti soovime teada, miks Euroopa alkoholiharta Eesti Vabariigis ei toimi ja millised on poliitikute konkreetsed arusaamad tubakatoodete ja alkohoolsete jookide kättesaadavuse efektiivsest piiramisest.”

Rahvatervise organisatsioonidest koosnev võrgustik tunneb muret, et sellised teemad nagu alkoholi ja tubaka tarvitamisega seotud kahju jäävad traditsiooniliselt erakondade jaoks väheoluliseks teemaks ning reaalsete arenguteni ei jõuta.

”Kogemus on näidanud, et alkoholipoliitika jääb poliitilises otsustamises parimal juhul teisejärguliseks teemaks,” ütles ETAK-i juhatuse liige ja Eesti Karskusliidu juht Lauri Beekmann. ”Hiljuti nimetasid briti teadlased oma analüüsis alkoholi kõige suuremat kahju tekitavaks sõltuvusaineks ning WHO raport avaldas alles eelmisel nädalal andmed, mille kohaselt tapab alkohol rohkem kui HIV/AIDS, tuberkuloos ja vägivald. Tegemist on kahtlemata teemadega, mis väärivad järelemõtlemist ning pühendunud tegutsemist ja meil on hea meel, et erakonnad on valmis neid teemasid meiega valimiste eel arutama,” ütles Beekmann.

Foorumist võtavad osa järgmised erakonna esindajad (tähestikulises järjekorras):

Eestimaa Rohelised – Aleksander Laane

Isamaa ja Res Publica Liit – Kaia Iva

Keskerakond – Merike Martinson

Rahvaliit – Mai Treial

Reformierakond – Maret Maripuu

Sotsiaaldemokraatlik Erakond – Ene Tomberg

Paralleelselt poliitikutega osalevad paneeldiskussioonis ka ETAK-i võrgustikku kuuluvate organisatsioonide esindajad tõstatades küsimusi ja teemasid ning väljendavad oma ideid, kuidas Eesti legaalsete sõltuvusainete poliitika peaks arenema.

Paneeldiskussiooni modereerib Anu Kasmel. Foorum on avatud kõigile huvilistele.

ETAK-i avatud võrgustikus osalevad Eesti Arstide Liit, Eesti Karskusliit AVE, Eesti Kopsuliit, Eesti Lastekaitseliit, Eesti Perearstide Liit, Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Terviseedenduse Ühing, Eesti Vähiliit, MTÜ Salutare, MTÜ Tubakavaba Eesti, MTÜ Usaldus, Tallinna Laste Turvakeskus. ETAK kuulub Baltimaade võrgustikku Baltic Tobacco and Alcohol Control Coalition.

Märka haiget! Kohtumine erakondadega 3.veebruaril

Postitanud

3. veebruaril toimub Tallinnas arutelu „Märka haiget!“, kus otsitakse vastuseid, kuidas tagada patsientidele vajalik õigeaegne, tänapäevane ja kvaliteetne arstiabi ning missuguseid muudatusi on selleks vaja teha tervishoiu rahastamises.

Poliitikud on tervishoidu juhtides seni keskendunud rohkem rahale kui patsientidele ja haige inimene, kelle jaoks kogu tervishoiusüsteem loodud on, kipub tagaplaanile jääma.

Selleks, et patsiendid taas tähelepanu keskmesse jõuaksid, tuleb meie väikese rahva jaoks nii olulise valdkonnaga sisuliselt tegelda ja teha vajalikud muudatused. Me kõik oleme tunda saanud, mida tähendavad pikad ravijärjekorrad, kallid ravimid või hambaravi, kärbitud haigushüvitised. Aga kas see jääbki nii?

Patsientide ja tervishoiutöötajate küsimustele vastavad kõigi parlamendierakondade esindajad, kes tutvustavad ka erakondade tervishoiuprogramme eelseisvateks Riigikogu valimisteks. Osalevad sotsiaalminister Hanno Pevkur (Reformierakond), sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu (IRL), Peeter Laasik (Keskerakond), Heljo Pikhof (SDE), Mai Treial (Rahvaliit), Aleksander Laane (Rohelised).

Arutelu algab 3. veebruaril kell 14 Tallinnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla E-korpuse saalis, Sütiste tee 21. Korraldavad Eesti Patsientide Nõukoda, Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit. Arutelule järgneb pressikonverents.

Päevakava:

14.00 Sissejuhatus
Kadri Kiuru, Eesti Patsientide Nõukoda
Andrus Mäesalu, Eesti Arstide Liit
14.15 Erakondade esindajate ettekanded ja küsimused esinejatele
15.15 Diskussioon, moderaator Andres Kork
16.15 vaheaeg
16.30–17.00 Pressikonverents

EAL ei poolda perearstide õiguste piiramist pisikirurgias

Postitanud

2011. aasta 1. jaanuarist jõustunud Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu (TTL) muudatuse kohaselt ei võta haigekassa erinevalt senisest tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustust üle perearstide poolt eemaldatud pindmiste naha- ja aluskoe tuumorite puhul.

Eesti Arstide Liit tegi ettepaneku ülalnimetatud muudatus tühistada.

EAL on seisukohal, et haigekassa on niisugust otsust tehes liigselt piiranud perearstide autonoomiat ja muutnud väljakujunenud ravimise tava. Samuti vähendab tehtud muudatus meie arstiabisüsteemi paindlikkust. Klassikalise arstikunsti reeglite järgi teeb arst neid protseduure, milleks ta on pädev. Nahamoodustiste eemaldamine ei ole kohustuslik kõikidele perearstidele, seega võib eeldada, et perearstid, kes niisuguseid operatsioone teevad, tunnevad end selles valdkonnas kompetentsena ja ka vastutavad ravitulemuste eest.

Pindmiste naha- ja aluskoe tuumorite eemaldamise korral on patsientidele kvaliteetse ravi tagamiseks kindlasti vaja teostada ka histoloogiline uuring, mille eest haigekassa peaks tasuma sõltumata sellest, missuguse eriala arst selle tellib.

Arstid toetavad päästjate nõudmisi

Postitanud

Eesti Arstide Liit avaldab toetust päästetöötajatele, kes nõuavad seadustele vastavat töötasu.

Päästeteenistus on turvalisuse jaoks väga oluline ja valitsus peab võimaldama päästjatele vastuvõetava töökorralduse ja palga, et õnnetuste korral oleks tagatud kiire ja kvalifitseeritud abi.

Majanduskriisist tingitud kärbete eelne olukord tuleb esmajärjekorras taastada inimestele kõige tähtsamates valdkondades – päästeteenistuses, korrakaitses, tervishoius, sotsiaalhoolduses ja hariduses. Kokkuhoid päästetöötajate arvel on riskimine inimeste elu, tervise ja varaga.

Andres Kork on tööl tagasi

Postitanud

Andres Kork jätkas täna oma tööd Lääne-Tallinna Keskhaigla kirurgiakliiniku juhatajana, millest ta ebaseadusliku koondamise tõttu üle aasta oli sunnitud eemal olema.

Tallinna Ringkonnakohtu otsus, millega loeti dr Korgi töölepingu ülesütlemine tühiseks, jõustus eile. Haigla loobus Riigikohtusse edasikaebamisest ja tunnistas end kohtuvaidluses lõplikult kaotanuks. Lisaks sellele muutis LTKH juhatus jälle haigla struktuuri, tühistades viimase pooleteise aasta jooksul tehtud muudatused, millega koondamist põhjendati, ja moodustas uuesti kirurgiakliiniku.

Seega peatas alles ringkonnakohus teadliku seaduserikkumise Lääne-Tallinna Keskhaigla juhtide poolt, kes lõpetasid töösuhte dr Korgiga hoolimata tööinspektsiooni otsustest ja arstide liidu seisukohast, mis korduvalt osutasid koondamise ebaseaduslikkusele. Kogu selle töötajate esindaja vastu korraldatud nõiajahi ja raisatud raviraha eest vastutavad haigla nõukogu ja juhatus peaksid nüüd enda tekitatud kahju hüvitama.

Arstide liit näitas Andres Korki kohtus kaitstes end tugeva kutseliiduna ja loodetavasti annab see head eeskuju ka teistele ametiühingutele.

Täienduskoolitus Soomes – Lääkäripäivät 2011

Postitanud

Soome Arstide Liidu (Lääkäriliitto) aasta suurim koolitusüritus Lääkäripäivät 2011 toimub 10.–13. jaanuaril Helsinki Messikeskuses Pasilas. Avamistseremoonia 10. jaanuaril kell 17 pärast esimese päeva loenguid.

Soome arstide päevadel pakutakse osalejatele väga mitmekesist, mahukat ja kõrgetasemelist täienduskoolitusprogrammi, samas peetakse ka suur ravimite ja meditsiinikaupade mess.

Koostöös Soome Arstide Liiduga pakub Eesti Arstide Liit oma liikmetele võimalust osaleda soodushinnaga 25 EUR/1 päev või 75 EUR/4 päeva.

Sõidu ja majutuse eest hoolitseb iga osaleja ise.
Info ja programm vaata www.laakaripaivat.fi
NB! Loengud on põhiliselt soome keeles.

Soodushinnaga osaleda soovijatel palume registreeruda hiljemalt 13. detsembriks: eal@arstideliit.ee
Kirjutage palun oma nimi, eriala, töökoht, mis kuupäevadel soovite osaleda, postiaadress, kuhu saata osavõtutasu arve, e-mail ja kontakttelefon.
Arvet saab tasuda pangaülekandega või kohapeal, märkige, kumba varianti kasutate.

Eesti Arstide Liidu üldkogu avaldus

Postitanud

Täna Paides peetud EAL üldkogu koosolekul kuulati ära ja kinnitati aruanded EAL tegevuse kohta 2010. a ja majandustegevuse kohta 2009. a ja kinnitati 2011. a eelarve. Kiideti heaks Eesti Arstide Seltsi Rootsis ühinemine EAL-ga, kinnitati volikogu koosseis perioodiks 2011-2013 ja valiti EAL presidendiks perioodiks 2012-2014 dr Andres Kork.
Üldkogu tegi ka avalduse Eesti tervishoiu olukorra kohta.

Eesti Arstide Liidu üldkogu avaldus

Eesti tervisesüsteem vajab põhimõttelisi muudatusi, et inimeste võimalused saada õigeaegset, asjakohast ja kaasaegset arstiabi ei väheneks, vaid paraneksid. Eesti sotsiaalkulutuste osakaal SKP-st on üle kahe korra väiksem kui Euroopa Liidu liikmesriikides keskmiselt.

Olukorra lahendamiseks on poliitikutel vaja ainult WHO soovitatud valmis lahendustest sobivad välja valida ja teha seda kiiresti, sest prognooside järgi läheb valitsuse praegune tegevusetus ühiskonnale kalliks maksma.

Seni pole erakonnad avaldanud oma valimisprogramme tervisevaldkonnas. Valitsuserakonnad on aga lubanud tervishoiu rahastamist vähendada, kehtestades sotsiaalmaksule lae. Arstkond ei toeta astmelist sotsiaalmaksu.

Järjest rohkem on Eestis piirkondi, kus puudub oma perearst. Riigi kohustus on tagada kõigile elanikele esmatasandi arstiabi.

Poliitikute arusaam, et ravi kättesaadavuse parandamiseks piisab ambulatoorsete ravijuhtude hulga suurendamisest, on lihtsameelne. Visiitide arv ravijuhu kohta ja ravitud haigete arv väheneb pidevalt, seega paraneb ainult statistika, mitte patsientide olukord. Plaanilise haiglaravi mahtude piiramine tähendab raskemate haigete ravijärjekordade pikenemist ja kallima erakorralise arstiabi vajajate osakaalu kasvu.

Tervisesüsteemi on pannud raskesse olukorda sõnapidamatu valitsus. Ravihindade viimine alla omahinna, mis on sundinud haiglaid ja perearste tööd ümber korraldama ja kulusid äärmuseni piirama, pidi kehtima ühe aasta. Nüüd näib see jäävat sama kestvaks kui kõik teised ajutised nähtused. Kaasaegne meditsiin on kallis ja haige ravimiseks ei piisa enamasti vaid paarist ambulatoorsest arstikülastusest. Kulude järjekindla vähendamisega saavutatakse efektiivsuse kasvu asemel arstiabi kvaliteedi langus ning järjekordade pikenemine. Üha kiirenev inflatsioon võimendab hinnakärpest tingitud probleeme, seetõttu on hädavajalik viia 2011. aastal ravihinnad tagasi vähemalt 2009. aasta tasemele.

Arstide liit tunnustab kõiki arste, kes Eestis töötavad, kuid mõistab, et kodumaalt lahkuma sunnib kolleege kindlusetus meie tervishoiu tuleviku suhtes, kuna riigijuhid ei soovi teha otsuseid, mis väärtustaksid tervist ja võimaldaksid praegust tervisesüsteemi säilitada ja arendada.

Paides, 27. novembril 2010

Haigekassa eelarve on seadustega vastuolus

Postitanud

Homme teisele lugemisele minev haigekassa eelarve on endiselt vastuolus seaduste ja valitsuse määrusega.

Eesti Arstide Liidu korduvad ettepanekud valitsusele ja haigekassa nõukogule parandada arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti, kasutades selleks seadustega tagatud vahendeid, on jäänud vastuseta. Täna saatsime uue pöördumise sotsiaalministri ja haigekassa nõukogu esimehe Hanno Pevkuri ja nõukogu liikmete poole.

Haigekassa eelarvesse ei ole planeeritud haiglate kapitalikulusid, mis tervishoiuteenuste korraldamise seaduse järgi tuleb rahastada riigieelarvest. Eelarve järgi jääb ka järgmisel aastal jõusse ravihindade kärbe, mis valitsuse määruse kohaselt peaks kaotama kehtivuse 31. detsembril 2010. Samuti ei vasta haigekassa eelarve riigieelarvele. Arstide liit toetab haiglate liidu nõudmist viia ravikindlustusmaksu laekumise tulud vastavusse riigieelarvega.

Ravihindade 6%-line kärbe, mistõttu haiglad on töötanud äärmise kokkuhoiu tingimustes, oli vastavalt haigekassa ja valitsuse lubadusele planeeritud üheks aastaks. Arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi halvenemise vältimiseks on hädavajalik taastada 2011. aastal kõik ravihinnad vähemalt 2009. aasta tasemel.

Arstkond on seisukohal, et lubamatu on jätta arvestatav osa haigekassa seaduslikest tuludest patsientide raviks kulutamata. Ravijuhtude hulga suurendamine eelarves ei paranda tegelikult arstiabi kättesaadavust, sest juba sel aastal ei ole haiglad suutnud planeeritud ravimahte täielikult täita. 9 kuuga on osa ravirahast jäänud kasutamata ja haigekassa on teeninud rohkem kui 50 miljonit krooni kasumit. Jaotamata kasumi suurenemine on küll ilmselt kasulik riigieelarve tasakaalule, kuid kindlasti kahjulik inimeste tervisele.

Arstide Täienduskoolituse Fondi stipendiumikonkurss

Postitanud

SA Arstide Täienduskoolituse Fond kuulutab välja stipendiumikonkursi
erialaseks täienduskoolituseks 2011. aasta I poolaastal

Taotluste esitamise tähtaeg on 30. november 2010.

Taotlus (blankett vt www.arstideliit.ee) tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil
eal@arstideliit.ee

Eesti Arstide Liidu stipendium
• Stipendiumi on õigus taotleda Eestis töötavatel arstidel;
• Stipendiumi suurus on kuni 10 000 EEK. Stipendiumide arvu määrab
sihtasutuse nõukogu;
• Stipendium antakse erialaseks täienduskoolituseks või ümberõppeks või
osavõtuks erialasest kongressist või konverentsist. Eelistatud on taotlused osalemiseks Euroopas toimuvatel üritustel;
• Stipendiaadid on kohustatud läbitud koolituse teemadel avaldama
erialast teavet sisaldava artikli ajakirjas Eesti Arst.

Eesti Nooremarstide Ühenduse koolitusstipendium
• Stipendiumi eesmärgiks on Eestis töötavate arst-residentide ja arstiharidusega doktorandide väliskoolituse toetamine;
• Stipendiumi suurus on kuni 10 000 krooni;
• Stipendium antakse erialaseks koolituseks või osavõtuks erialasest kongressist või konverentsist. Eelistatud on taotlused osalemiseks Euroopas toimuvatel üritustel;
• Stipendiaadid on kohustatud oma erialaga seotud teemal avaldama artikli ajakirjas Eesti Arst.

Fondi on 2010. aastal toetanud Sanofi-Aventis Estonia ja Eesti Arstide Liit.

Töötajate esindaja võitis Lääne-Tallinna Keskhaiglat ka ringkonnakohtus

Postitanud

Tallinna Ringkonnakohus otsustas lugeda AS Lääne-Tallinna Keskhaigla poolt 16.11.2009 Andres Korgile esitatud töölepingu ülesütlemine tühiseks ja tööleping ülesütlemisega mittelõppenuks.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga ja leidis, et Andres Korgi töö kliiniku juhatajana ei olnud kirurgiakliinikule täiendavate osakondade allutamisega ja kliiniku ümbernimetamisega lõppenud, mistõttu tema koondamine ei olnud õigustatud ja on Töölepingu seaduse sätteid silmas pidades tühine. Asjaolu, et haigla on vaidlusaluse kliiniku juhatajana töötamiseks sõlminud lepingu teise töötajaga, ei anna alust lugeda Andres Korgi töölepingu ülesütlemist kehtivaks.

Dr Korgi koondamise tegelik põhjus oli see, et ta esindas arstide liidu eestseisuse liikmena teisi töötajaid. EAL kui ametiühing osales kohtuvaidluses Andres Korgi esindajana.

Arstide liit on endiselt seisukohal, et raviraha kulutamine ebaseaduslikele koondamistele ja õigusabile on lubamatu. Valede otsuste ja teadliku seaduserikkumise eest vastutavad haigla nõukogu (esimees Merike Martinson) ja juhatus (esimees Boris Kirt), kes peaksid haiglale tekitatud kahju hüvitama.

Ravijärjekordade lühendamine sõltub haigekassa nõukogust

Postitanud

Arstide liit pöördus haigekassa nõukogu poole ettepanekuga koostada haigekassa eelarve, mis ei oleks vastuolus kehtivate seadustega.

Haigekassa nõukogus tuleb reedel esimesele lugemisele haigekassa järgmise aasta eelarve, milles ei ole kasutatud kõiki seaduslikult tagatud võimalusi arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks.

Arstide liit tegi ettepaneku täita valitsuse määrust, millega kehtestati tervishoiuteenuste hinnakoefitsient tähtajaliselt kuni käesoleva aasta lõpuni, ja taastada hinnad 2009. aasta tasemel. Ravikulude suurenemise katteks tuleb kasutada seadustega ettenähtud võimalusi. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse järgi on riigil kohustus rahastada haiglate kapitalikulusid riigieelarvest. Haigekassa nõukogusse kuuluvad valitsuse ja riigikogu liikmed peaksid tegema riigieelarve menetlemisel vastava parandusettepaneku. Kui haigekassa eelarve kulud ületavad tulusid, siis saab vahe katta eelmiste aastate jaotamata kasumist, mille suurus on praegu üle 2 miljardi krooni. 2011. aastal lubab seadus kasutada sellest 551 miljonit.

Meie tervishoiusüsteemi praegune teravaim probleem on pikad ravijärjekorrad, mis piirab oluliselt patsientide võimalusi saada õigeaegset arstiabi ja ohustab nende tervist. Ravihindade vähendamise tõttu on haiglad sunnitud kokku hoidma nii tööjõu kui ravimite ja kulumaterjalide pealt. Tervishoiutöötajatele pealesurutud osalise töökoormuse ja palgata puhkuste tõttu ei saa järjekordi lühendada ja hinnakärpe 1%-line vähendamine probleeme ei lahenda. Haigekassa aruandlusest selgub, et vaatamata ravijuhtude arvu mõneprotsendilisele tõusule on eriarstiabi saanud patsientide hulk vähenenud.

Hinnakärpe tühistamine võimaldab haiglatel oma ressursse efektiivsemalt kasutada ja ravijärjekordi lühendada.

Tööandjat karistati informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise eest

Postitanud

14.09.2010 tegi Tööinspektsioon otsuse väärteomenetluses AS Lääne-Tallinna Keskhaigla vastu, tunnistades haigla juhatuse ametiühingu seaduse ja töötajate usaldusisiku seaduse rikkumise tõttu väärteos süüdi ja määrates karistuseks rahatrahvi.

Tuletame meelde, et vastavalt seadustele on tööandja alati kohustatud informeerima ja konsulteerima usaldusisikuid enne selliste otsuste vastuvõtmist, millega kaasnevad või võivad kaasneda olulised muudatused tööandja struktuuris, töötajate koosseisus, töökorralduses või töötajate töölepingulistes suhetes, sealhulgas töösuhete lõpetamine. Kuna „masu“ tervishoius jätkub, siis võivad tööandjad selliseid muudatusi plaanida ka edaspidi. Usaldusisikul on 15 tööpäeva jooksul pärast teabe saamist õigus esitada kirjalik arvamus või ettepanek või teatada soovist alustada konsulteerimist. 7 tööpäeva jooksul algatab tööandja konsulteerimise, mille käigus ta selgitab kavandatavat tegevust ja selle tagajärgi töötajatele. Poolte eesmärk on kokkuleppele jõudmine.

Kui tööandja ei täida informeerimise ja konsulteerimise kohustust, saavad ametiühingud töötajate õiguste tagamiseks esitada avalduse Tööinspektsioonile. Arstide liidu ja teiste tervishoiutöötajate liitude usaldusisikud Lääne-Tallinna Keskhaiglas kasutasid seda võimalust, kuna tööandja tegi süstemaatiliselt töötajaid otseselt puudutavaid muudatusi, ilma usaldusisikuid sellest eelnevalt teavitamata. Seaduserikkumist jätkati vaatamata ametiühingute korduvatele pöördumistele nii LTKH juhatuse (esimees Boris Kirt) kui ka nõukogu (esimees Merike Martinson) poole.

Tööinspektsiooni otsusega tunnistati Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatus informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise tõttu 2009. ja 2010. a väärteos süüdi ja karistati rahatrahviga 3000 krooni. Trahvisumma on sümboolne, kuid sellele lisandub ka väärteomenetluses juhtkonda töötajate seaduslike nõudmiste vastu kaitsma palgatud vandeadvokaadi tasu. Niisuguseid kulusid ei tohiks kinni maksta haigla ravirahadest. Usaldusisikud kaaluvad pöördumist haigla nõukogu poole, et juhatuselt nõutaks väärteomenetlusega seotud kulude ja rahatrahvi hüvitamist.

Eesti Arstide Liidu pöördumine arstiabi kättesaadavuse parandamiseks

Postitanud

Arstide liit pöördus täna Riigikogu, valitsuse, haigekassa nõukogu ja erakondade poole, esitades aruteluks rea ettepanekuid, mis parandaksid arstiabi saamise võimalusi.

Kahe viimase aasta jooksul on Eestis tunduvalt kärbitud kulutusi rahva tervisele. Pikendati ravijärjekordi, kaotati täiskasvanute hambaravihüvitis, hooldusravis kehtestati 15-protsendiline omaosalus, vähendati töövõimetus- ja hooldushüvitisi. Arstiabi on muutunud elanikkonnale, eriti selle vaesemale osale, üha raskemini kättesaadavaks, näiteks on ravimite eest tasutav omaosalus (38%) üks Euroopa kõrgeimaid. Lisaks on paljud töötud kaotanud ravikindlustuse. Eesti eristub Euroopa Liidu liikmete hulgast riigina, kus hoolimata halbadest tervisenäitajatest ei ole rahva tervis valitsuse poliitikas prioriteet.

Arstkond on seisukohal, et kõikidel inimestel, sõltumata elukohast või sissetulekust, peab olema vajaduse korral võimalik pääseda pere- ja eriarsti juurde, saada taastus- ja hooldusravi, hambaravi ning osta vajalikke ravimeid.

Kõige põletavamaks probleemiks peame hetkel ravijärjekordade liigset pikkust. Kutsume üles lõpetama haigekassa 6-protsendiline hinnakärpe juba 1. oktoobrist käesoleval aastal ja vähendama ravijärjekordade lubatud maksimumpikkusi. Kärpe tõttu on haiglad olnud sunnitud piirama töökoormust ja töötama äärmise kokkuhoiu tingimustes. Samamoodi jätkates hakkab paratamatult halvenema arstiabi kvaliteet. Raskendatud on ka töökohtade loomine residentuuri lõpetanud noortele eriarstidele, mis aga suurendab kõrgeltharitud spetsialistide väljarännet teistesse riikidesse. Hinnakoefitsiendi kaotamine võimaldaks haiglatel oma ressursse efektiivsemalt kasutada ja ravijärjekordi lühendada. Arvutused näitavad, et see on rahaliselt võimalik, kasutades haigekassa jaotamata tulemit seadusega lubatud piires.

Maailma Terviseorganisatsiooni, sotsiaalministeeriumi ja haigekassa eksperdid jõudsid eelmisel aastal järeldusele, et praegune, ainult ravikindlustusmaksul põhinev süsteem ei ole jätkusuutlik ja tervishoiu tulubaasi peab laiendama, suurendades eelkõige eraldisi riigieelarvest. Selleks vajalikud poliitilised otsused tuleb teha võimalikult kiiresti, kuna prognoosid näitavad, et praegune valitsuse tegevusetus läheb kalliks maksma.

Arstide liit tegi ettepaneku alustada diskussiooni, kus osaleksid kõikide parlamendierakondade, patsientide ja arstiabi osutajate esindajad, et leida parimad lahendused tervishoiu töökindlaks rahastamiseks.

Pöördumise tekst:

Eesti Arstide Liidu pöördumine arstiabi kättesaadavuse parandamiseks

Kahe viimase aasta jooksul on Eestis tunduvalt kärbitud kulutusi rahva tervisele. Pikendati ravijärjekordi, kaotati täiskasvanute hambaravihüvitis, ravimite eest tasutav omaosalus (38%) on Euroopa kõrgeimaid, hooldusravis kehtestati 15-protsendiline omaosalus, vähendati töövõimetus- ja hooldushüvitisi. Seetõttu on arstiabi muutunud elanikkonnale, eriti selle vaesemale osale, üha raskemini kättesaadavaks, lisaks on paljud töötud kaotanud ravikindlustuse ja jäänud ilma esmatasandi arstiabita. Eesti eristub Euroopa Liidu liikmete hulgast riigina, kus hoolimata madalast keskmisest elueast ja halbadest tervisenäitajatest ei ole rahva tervis valitsuse poliitikas prioriteet.

Maailma Terviseorganisatsiooni, sotsiaalministeeriumi ja haigekassa 2009. a koostatud Eesti tervisesüsteemi rahalise jätkusuutlikkuse analüüs näitas, et madalate tervishoiukulude peamine põhjus on vähene avaliku sektori poolne rahastamine. Rahvusvahelised eksperdid leidsid, et praegune, ainult palgalt makstavatel maksudel põhinev süsteem ei ole jätkusuutlik ja tervishoiu tulubaasi tuleb laiendada, suurendades eelkõige eraldisi riigieelarvest. Samuti jõudsid asjatundjad järeldusele, et rahastamise muutmiseks vajalikud poliitilised otsused tuleb teha võimalikult kiiresti, kuna prognoosid näitavad, et praegune valitsuse tegevusetus läheb kalliks maksma.

Eesti Arstide Liit toetab ekspertide seisukohti ja teeb ettepaneku alustada diskussiooni, kus osaleksid kõikide parlamendierakondade, patsientide ja arstiabi osutajate esindajad, et leida parimad lahendused tervishoiu töökindlaks rahastamiseks.

Arstide liit on seisukohal, et Eesti elanikele arstiabi kättesaadavuse tagamiseks tuleb:
• lühendada ravijärjekordi eriarstiabis;
• suurendada tunduvalt taastus- ja hooldusravi rahastamist;
• hüvitada vähemalt osaliselt patsientide kulutused hambaravile;
• vähendada patsientide ebaproportsionaalselt kõrget omaosalust ravimite ostmisel;
• tagada kindlustamata isikutele esmatasandi arstiabi.

Ravikindlustusmaksu peab kasutama eelkõige inimeste ravi eest tasumiseks. Haigekassa eelarve koormuse vähendamiseks teeme ettepaneku:
• katta haiglate nn kapitalikulud riigieelarvest, nagu sätestab tervishoiuteenuste korraldamise seadus;
• maksta ravikindlustamata isikute eest pearaha riigieelarvest Terviseameti kaudu;
• kehtestada arst-residentidele 40-tunnine töönädal;
• katta riigieelarvest raviasutuste e-tervise rakendumiseks vajalikud IT-kulud ja suurendada neid 2,5%-ni käibest.

Esmase meetmena peame hädavajalikuks lühendada ravijärjekordade lubatud maksimumpikkusi eriarstiabis, mida eelmisel aastal pikendati. Selleks tuleb lõpetada haigekassa hinnakirja koefitsiendi 0,94 kehtivus 1. oktoobrist 2010. Hinnakärpe tõttu on haiglad olnud sunnitud vähendama tööjõukulusid ja piirama töökoormust ning töötama äärmise kokkuhoiu tingimustes. Samamoodi jätkates hakkab paratamatult halvenema arstiabi kvaliteet. Samuti on raskendatud töökohtade loomine residentuuri lõpetanud noortele eriarstidele, mis aga suurendab kõrgeltharitud spetsialistide lahkumist Eestist. Hinnakoefitsiendi kaotamine võimaldaks haiglatel oma ressursse efektiivsemalt kasutada ja ravijärjekordi lühendada. Haigekassa eelarve võimaliku puudujäägi katmiseks on lühiajalises perspektiivis otstarbekas kasutada jaotamata tulemit.

Arstkond on seisukohal, et tervishoiu korraldamine ja rahastamine vajab muudatusi, et tagada kõikidele inimestele, sõltumata elukohast või sissetulekust, võrdsed võimalused arstiabi saada.

Konverents “Eetilised valikud arstiabi korraldamisel” 17. septembril Tallinnas. lisatud päevakava!

Postitanud

Eesti Arstide Liit ja Tartu Ülikooli arstiteaduskond korraldavad rahvusvahelise arstieetikapäeva tähistamiseks konverentsi “Eetilised valikud arstiabi korraldamisel”.

Konverents toimub reedel, 17. septembril 2010. a algusega kell 12 Tallinnas Meriton Grand hotellis (Paldiski mnt 4).

Päevakava:

12.00 Avasõnad:

12.10 Arstiabi eetiline korraldus – väljakutse kõigile
Hanno Pevkur, sotsiaalminister

12.40 Arstiabi korralduse eetilised aspektid haiglajuhi pilgu läbi
Urmas Sule, Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees

13.10 Haigekassa eetilised valikud tervishoiusüsteemi rahastamisel
Hannes Danilov, Haigekassa juhatuse esimees

13.40 – 14.10 kohvipaus

14.10 Valikud Eesti tervishoiu korralduses ja mida neist on õppida
Raul Kiivet, Tartu Ülikooli Tervishoiu instituudi juhataja

14.40 Arsti valikud patsiendi vajaduste ja haigekassa võimaluste vahel
Indrek Oro, Eesti Arstide Liidu eestseisuse ja eetikakomitee liige

15.10 –16.00 Diskussioon, juhib Vallo Volke, Eesti Arstide Liidu eestseisuse liige

Osavõtt on tasuta, palume registreerida hiljemalt 13. septembril e-posti teel: eal@arstideliit.ee

Arstide liidu ettepanek kontrolli tõhustamiseks arstliku tegevuse üle

Postitanud

Eesti Arstide Liidu volikogu arutas maikuus, kas ja kuidas oleks mõnedel juhtudel vaja arstina tegutsemise õigust piirata. Küsimus võeti päevakorda seetõttu, et Eestis on olnud kahetsusväärseid juhtumeid, kus vaatamata tõsisele kahtlusele, et arst ei ole sobiv praktiseerima, on puudunud võimalus arstina tegutsemise õigust ajutiselt peatada. Volikogu jõudis seisukohale, et EAL soovib koostöös riiklike institutsioonidega tõhustada kontrolli arstliku tegevuse üle.

Selle seisukoha põhjal tegime sotsiaalministrile ettepaneku hakata arutama võimalusi, kuidas tõhustada kontrolli arstliku tegevuse üle. Esitasime arutelu alustamiseks EAL visiooni, mis alustel ja kuidas võiks toimuda arsti registreeringu peatamine tervishoiutöötajate registris.

Erialased puudused peab kõigepealt tuvastama Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon, kes teeb oma otsusest lähtudes ettepaneku Terviseametile, kas saata arst erialasele täienduskoolitusele või stažeerimisele või ka pädevuse kontrollimiseks TÜ residentuuri eksamikomisjoni ette eksamile. Terviseamet teeb arstile ettekirjutuse määratud aja jooksul oma erialaoskusi täiendada või eksamil tõendada. Kui arst seda ei tee, on Terviseametil õigus arsti registreering kuni aastaks peatada. Registreeringu taastamise eelduseks on residentuurieksami sooritamine.
Otsustusprotsessis osaleb ka Eesti Arstide Liit, kellele antakse õigus määrata oma esindaja nii tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni kui residentuuri eksamikomisjoni.
Kui tegemist on tõsiste rikkumistega eetikaprintsiipide või hea arstliku tava vastu, mitte erialase pädevuse probleemidega, on Terviseametil õigus ja reaalne võimalus arsti registreeringu peatamiseks kuni üheks aastaks. Ka sellise otsuse tegemisse kaasataks EAL-i esindaja ja vastav otsus tehtaks konsensuse alusel.

Lääne-Tallinna Keskhaigla jätkab raviraha kulutamist kohtuvaidlusele

Postitanud

Lääne-Tallinna Keskhaigla kaebas ringkonnakohtusse edasi Harju maakohtu otsuse, millega loeti LTKH ja Andres Korgi vaheline tööleping mittelõppenuks ja kohustati haiglat ennistama dr Kork kirurgia-ja anestesioloogiakliiniku juhataja ametikohale.

Arstide liidule on arusaamatu, miks jätkavad Lääne-Tallinna Keskhaigla juhid Merike Martinson ja Boris Kirt kohtuotsust edasi kaevates oma ebaseadusliku tegutsemise õigustamist. Kuivõrd maakohus tuvastas, et dr Andres Kork koondati põhjusel, et ta esindab EAL eestseisuse liikmena teisi töötajaid, siis tuleb kohtuvaidluse jätkamist tõlgendada rünnakuna kogu arstide liidu vastu. Arstkonnale on vastuvõtmatu, et seadusevastaste koondamiste hüvitamisele ja õigusabile kulutatakse patsientide raviraha.

Lääne-Tallinna Keskhaigla kaotas töövaidluse arstide liidu esindajale

Postitanud

Harju Maakohus otsustas 28. juunil, et Lääne-Tallinna Keskhaigla, mille nõukogu juhib Merike Martinson ja juhatust Boris Kirt, koondas Andres Korgi ebaseaduslikult ja peab ta ennistama kirurgia- ja anestesioloogiakliiniku juhataja kohale.

Kohus leidis, et majanduslikku põhjust koondamisel ei olnud ja tööleping lõpetati sellepärast, et dr Kork on arstide liidu eestseisuse liikmena töötajate esindaja.

Andres Korki üritati esimest korda koondada juba eelmise aasta juunis. Siis ei andnud tööinspektsioon selleks luba. Kuigi nii dr Kork ise, arstide liit kui tööinspektsioon teatasid korduvalt, et koondamine on ebaseaduslik, tegi haigla juhtkond teadlikult seadusevastase otsuse ja ütles töölepingu novembris ikkagi üles. Töövaidluse võitis nüüd Andres Kork, keda ametiühinguna esindas kohtus Eesti Arstide Liit.

Kohus mõistis Lääne-Tallinna Keskhaiglalt Andres Korgi kasuks välja rohkem kui poole aasta saamata töötasu. Kirurgiakliinikust koondati ebaseaduslikult ka ülemõde. Koos kõigi makstud hüvitiste ja kohtukuludega on seadusevastased koondamised haiglale maksma läinud juba rohkem kui miljon krooni.

Merike Martinson peaks arstina väga hästi teadma, kui kitsad ajad on praegu tervishoius. Sellest hoolimata on Martinson raisanud üle miljoni krooni patsientide raviraha tarbetutele kohtuprotsessidele ja oma isiklike ambitsioonide rahuldamisele. Nõukogu ja juhatuse liikmed peaksid oma valede otsuste ja teadliku seaduserikkumise eest ka vastutama ja haiglale tekitatud kahju omast taskust kinni maksma.

Merike Martinson on arstide esindaja ebaseadusliku koondamisega kahjustanud arstide liidu huve. Põhikirja järgi võib sellise tegevuse eest kaaluda liikme liidust välja arvamist.

Arstide Täienduskoolituse Fondi stipendiumikonkurss

Postitanud

SA Arstide Täienduskoolituse Fond kuulutab välja stipendiumikonkursi
erialaseks täienduskoolituseks 2010. aasta II poolaastal

Taotluste esitamise tähtaeg on 01. juuni 2010.

Taotlus (blankett vt www.arstideliit.ee) tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil
eal@arstideliit.ee

Eesti Arstide Liidu stipendium
• Stipendiumi on õigus taotleda Eestis töötavatel arstidel;
• Stipendiumi suurus on kuni 10 000 EEK. Stipendiumide arvu määrab
sihtasutuse nõukogu;
• Stipendium antakse erialaseks täienduskoolituseks või ümberõppeks või
osavõtuks erialasest kongressist või konverentsist. Eelistatud on taotlused osalemiseks Euroopas toimuvatel üritustel;
• Stipendiaadid on kohustatud läbitud koolituse teemadel avaldama
erialast teavet sisaldava artikli ajakirjas Eesti Arst.

Eesti Nooremarstide Ühenduse koolitusstipendium
• Stipendiumi eesmärgiks on Eestis töötavate arst-residentide ja arstiharidusega doktorandide väliskoolituse toetamine;
• Stipendiumi suurus on kuni 10 000 krooni;
• Stipendium antakse erialaseks koolituseks või osavõtuks erialasest kongressist või konverentsist. Eelistatud on taotlused osalemiseks Euroopas toimuvatel üritustel;
• Stipendiaadid on kohustatud oma erialaga seotud teemal avaldama artikli ajakirjas Eesti Arst või Lege Artis.

2009. aastal andis fond välja 22 stipendiumi kogusummas 203 000 kr. Fondi toetasid 2009. aastal Eesti Ameerika Fond, Sanofi-Aventis, Celsius Healthcare, Eesti Arstide Liit.

Arstid kirjutavad välja peamiselt paberretsepte

Postitanud

Tänasel nõupidamisel sotsiaalministeeriumi ja haigekassaga tegid apteekrite liidu, arstide liidu ja perearstide seltsi esindajad ühise ettepaneku jätta digiretseptisüsteem tööle sel viisil, et patsientidel on võimalik olemasolevate digiretseptidega apteegist ravimid välja osta, kuid arstid hakkavad välja kirjutama peamiselt paberretsepte.

Vastavalt sellele ettepanekule lõpuks ka kokku lepiti.

Retseptikeskust arstidele ei suleta ja erandjuhtudel saab digiretsepte väljastada, näiteks siis, kui patsient on teises linnas ja tal on vaja retseptiravimit. Seega digiretsepte kuigi palju juurde ei tule ja apteekides toimib süsteem loodetavasti tõrgete ja katkestusteta ning inimesed saavad oma vajalikud ravimid kätte.

Kui jätkata digiretseptide kirjutamist, ei vähene retseptikeskuse koormus piisavalt ja apteegist ravimi kättesaamine pole ikkagi tagatud.

Sügiseks lubatakse praegused probleemid lahendada, siis saab digiretsepte hakata jälle kõigile kirjutama. Järgmine koosolek toimub umbes kuu aja pärast. Kui selleks ajaks on olukord paranenud, on võimalik ka uusi otsuseid teha.

Ajakirjanduseetika nõuniku hinnang ETV saates Ringvaade kajastatud meditsiiniteemalisele loole

Postitanud

Traagilise meditsiiniloo ühekülgne kajastus
25. märts 2010. a. 9:26

23.03 ETV saates Ringvaade oli meditisiiniteemaline lugu poja kaotanud emast, kes süüdistab Põhja-Eesti Regionaalhaiglat (PERH) oma poja surmas. Anneli Rõigas esitas intervjuus ränku süüdistusi PERHi arstide aadressil, kuid haigla esindajatele sõna ei antud. Üksteist minutit kestnud salvestatud videoloos ei olnud ka mingit viidet sellele, kas haigla esindajatega üldse püüti kontakti võtta.

Kahetsusväärselt oli Ringvaate saatelõigus tegemist ajakirjanduseetika rikkumisega. Saatelõigus esitati tõsiseid süüdistusi, kuid süüdistatav pool sõna ei saanud.

Saates ema poolt esitatud süüdistused on kõige rängemad, mida esitada saab. Nimelt tapmissüüdistused. Ema kasutas väljendeid: “poeg sandistati”, “piinamise seigad”, “tahtlik tapmiskatse”.

Loo eetrissemineku sellisel kujul teeb eriti kahetsusväärseks asjaolu, et juba kaks päeva pärast saadet (25.03) on kavas tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni koosolek, mille päevakorras on Anneli Rõigase kaebus. See asjaolu on kirjas ka Anneli Rõigase kirjas meediakanalitele, mis antud juhtumi taas avalikkuse ette tõi.

Ringvaate loo põhjenduseks oli toodud poja kaotanud ema soov tõstatada avalikkuses küsimus, et tema pojaga juhtunut “püütakse kinni mätsida” (loo autori tekstist).

Tõepoolest on ajakirjandusel kohustus jälgida erinevate institutsioonide tegutsemist, kaasa arvatud meditsiiinisektor. Antud juhul jääb aga arusaamatuks, kuidas aitab juhtumile hinnangu andmisele kaasa see, kui süüdistav osapool saab esitada kaks päeva enne ekspertkomisjoni istungit telesaates karmid süüdistused. Sellisel ühekülgsel lool on avalikkust manipuleeriv iseloom.

Meditsiiniteemade kajastamisel tuleb ajakirjanikel silmas pidada, et arstidel ei ole sageli võimalik anda põhjalikke vastuseid, sest nad ei tohi avalikustada haiguslooga seotud üksikasju. Seetõttu tuleb patsientide kaebustest tõukuvaid lugusid kajastada võimalikult faktipõhiselt. Antud juhul oli üheks verstapostiks 25.03 ekspertkomisjoni koosolek, mis eeldatavalt annab võimaluse teemat käsitleda mitmepoolselt.

Tarmu Tammerk,

ERRi ajakirjanduseetika nõunik

Eesti Arstide Liidu pöördumine meediaväljaannete poole

Postitanud

Eesti Arstide Liit pöördub meediaväljaannete poole ettepanekuga lõpetada arstide vastu suunatud väljamõeldiste ja laimu levitamine. Ajakirjanik Anneli Rõigase valesüüdistusi on ajakirjanduses ühekülgselt ja pahatahtlikult võimendatud.

Andmekaitseseadus ja arstieetika ei luba arstidel patsiendi või tema omaste nõusolekuta haigusloo andmeid avaldada. Seetõttu ei saa arstid ajakirjanduses avaldatud valesüüdistustele põhjendatud vastuväiteid esitada.

Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni otsuse kohaselt Oliver Rõigase raske haiguse ravimisel arstid vigu ei teinud ja patsiendi ema süüdistused on alusetud.

Arstide liidu ettepanekul palus komisjon Anneli Rõigaselt nõusolekut poja haigusloo andmete avaldamiseks, et avalikkusel oleks võimalik tutvuda laialdast tähelepanu pälvinud juhtumi objektiivsete asjaoludega. Kahjuks keelas Anneli Rõigas haigusloo andmete avaldamise.

Eesti Arstide Päevad 25. ja 26. märtsil Tallinnas

Postitanud

25. ja 26. märtsil peab Eesti Arstide Liit Tallinnas Nokia Kontserdimajas oma traditsioonilist aastakonverentsi Eesti Arstide Päevad. Konverentsi avavad neljapäeval kell 10 arstide liidu president Andrus Mäesalu ja sotsiaalminister Hanno Pevkur.

Konverents koosneb neljast sessioonist. Esimesel päeval käsitlevad sisearstid sarnaste kaebustega südame- ja kopsuhaigusi, infektsioonhaiguste spetsialistid kõnelevad gripipandeemiast Eestis. Teisel päeval on onkoloogidel vaatluse all erakorralised seisundid vähihaigetel. Viimase sessiooni teema on patsienditurvalisus Eestis, selle hetkeseis ja tulevik. Külalislektor Jesper Poulsen Taanist räägib, kuidas on patsientide turvalisus tagatud mujal Euroopas.

Lisaseminaridel on unemeditsiini spetsialistide luubi all ohjamata uneapnoe, arstiteaduse üliõpilased otsivad vastust küsimusele, kas Eestis on vaja abiarste, ja arst-residendid räägivad noorte arstide töövõimalustest Eestis.

Arstide päevadel osaleb tänavu 750 arsti ja arstiteaduse üliõpilast, ravimeid ja teisi meditsiinikaupu tutvustatakse 38 firma väljapanekul.

Eesti Arstide Päevade traditsioon sai alguse juba 1920. aastal. Alates 1994. aastast on seda jätkanud praegune Eesti Arstide Liit.

Täpsem teave ja konverentsikava www.arstideliit.ee

Arstid soovitavad gripi vastu vaktsineerida

Postitanud

Gripp on ülemiste hingamisteede viirushaigus, mis võib olla raske kuluga ja põhjustada intensiivravi vajavaid tüsistusi. Kahjuks on esinenud ka surmajuhtumeid. Tõenäoliselt saabub uus gripilaine veebruaris-märtsis, seega võib haigestuda veel suur hulk inimesi.

Vaktsineerimine on ohutu ja efektiivne gripi ennetamise meetod. Euroopa Liidus registreeritud uue gripi vaktsiinid on tõhusad ja nendega kaasnevad terviseriskid väikesed. Vaktsineerimine on vabatahtlik, kuid valikuid tehes peaks igaüks teadma, et vaktsineerides ei kaitsta mitte ainult iseennast, vaid ka oma lähedasi ja kogu ühiskonda. Mida suurem osa elanikest on vaktsineeritud, seda raskemini viirus levib ja seda vähem inimesi haigestub. Sotsiaalministeerium tegi vaktsiini ostes ja kõikidele soovijatele vaktsineerimist võimaldades õige otsuse, sest kui on võimalik ulatuslikku haigestumist ennetada, siis on mõistlik seda ka teha. Eriti oluline on vaktsineerida riskigruppidesse kuuluvaid inimesi, kellel võib sagedamini esineda raskeid sümptomeid ja tüsistusi. Riskigruppi on arvatud kuni 18-aastased lapsed, rasedad ja hiljuti sünnitanud naised, kroonilisi kopsu- ja südamehaigusi põdevad ja immuunpuudulikkusega inimesed. Soovitame vaktsineerima minna ka teistel, eelkõige neil, kes iga päev puutuvad palju kokku teiste inimestega.

Asjakohast infot uue gripi ja vaktsineerimise kohta leiate Terviseameti ja Ravimiameti kodulehekülgedelt. Vaktsineerida saab perearstide ja naistearstide juures.

Oleme väike rahvas ja iga inimelu on hindamatu. Arstid on veendunud, et vaktsineerimine aitab haigestumist vähendada ja elusid säästa.

Eesti Arstide Liit
Eesti Perearstide Selts
Eesti Infektsioonhaiguste Selts
Eesti Lastearstide Selts
Eesti Naistearstide Selts

Haigekassa hinnakärbe tuleb tühistada

Postitanud

Eesti Arstide Liit teeb ettepaneku haigekassa hinnakirja 6-protsendiline kärbe tühistada, sest vastuvõetud eelarve järgi ei ole nii suur hindade vähendamine vajalik.

Haigekassa kinnitas eile 2010. aasta eelarve, milles sotsiaalministri ettepanekul tehti viimasel hetkel olulisi muudatusi. Ravikindlustuse tulusid suurendati 272 miljoni krooni võrra. Seega oleks võimalik mitte halvendada arstiabi kättesaadavust ja jätta ära sügisel patsientide, tervishoiutöötajate ja haiglate arvamust arvestamata läbi surutud ravihindade langetamine. Siis põhjendasid poliitikud otsust ravikindlustuse tulude vähenemisega. Nii Hanno Pevkur kui Jürgen Ligi väitsid korduvalt, et kuigi eelmiste aastate jaotamata kasumit võetakse kindlasti kasutusele nii palju, kui seadus maksimaalselt lubab, on hindade langetamine siiski möödapääsmatu.

Nüüd selgus, et haigekassa nõukogu ja valitsus on lubadustest hoolimata jätnud kasutamata võimaluse taastada teenuste hinnad ja petnud sellega nii patsientide kui arstide õigustatud ootust. Haigekassa jaotamata kasumist kasutatakse sel aastal poole vähem kui lubatud. Vaatamata tulude suurendamisele ei anta haigete ravimiseks sentigi juurde. Arstide liidu hinnangul ei oleks kinnitatud eelarve järgi vaja hindu vähendada mitte rohkem kui kaks protsenti.

Arstide Täienduskoolituse Fondi stipendiaadid detsembris 2009

Postitanud

EAL stipendium:

Madis Rahu, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ortopeed, 6000 kr
Osalemine kursusel „The Meniscus; from Cradle to Rocker”4.-8.02.2010 Gent, Belgia

Karin Varik, SA TÜK kirurgiakliiniku lastekirurg, 8000 kr
Osavõtt ja esinemine suulise ettekandega 11 Euroopa Lastekirurgide kongressil

Mati Merila, SA TÜK ortopeed, 5000 kr
Osalemine The 1st Baltic Hand Surgery Meeting Riias, 24.-25,05.2010

Riina Žordania, SA Tallinna Lastehaigla arst-geneetik 8000 kr
Osavõtt Orphan Europe Academy II edasijõudnute kursus metaboolhaiguste pikaajalisest ja kriisisituatsiooniaegsest ravist.

Markko Pärtelpoeg, Põhja-Eesti Regionaalhaigla anestesioloog, 8000 kr
Osavõtt European Society of Anaesthesiology Euroanaesthesia kongressist 12.-15.06.2010 Helsingis

MEDENT stipendium:

Anne-Ly Elhi, SA TÜK Stomatoloogia kliiniku restauratiivse hambaravi resident, 8000 kr
Osalemiseks endodontide tippkohtumisel „Roots Summit IX“, 3.-5.06.2010 Barcelonas

ENÜ koolitusstipendium:

Andres Šavel, ortopeedia 3. a resident, 9000 kr
Liina Kasesalu, sünnitusabi ja günekoloogia resident, 9000 kr
Katrin Täär, sünnitusabi ja günekoloogia resident, 9000 kr
Julia Dorofejeva, gastroenteroloogia resident, 6900 kr

ENÜ arst-residendi stipendium:

Ingemar Almre, torakaalkirurgia 4. a resident, 25 000kr
Tiina Toomson, dermatoveneroloogia 3. a resident, 25 000 kr

Lepitaja pandi ametisse seadust rikkudes

Postitanud

Eesti Arstide Liit protesteerib Vabariigi Valitsuse õigusvastase otsuse vastu nimetada riiklikuks lepitajaks Henn Pärn.

Kollektiivse töötüli lepitamise seaduse järgi nimetab valitsus lepitaja ametisse Sotsiaalministeeriumi, tööandjate ja töötajate keskliitude ühise kokkuleppe alusel. Sotsiaalminister Hanno Pevkur tegi täna valitsusele lepitaja määramiseks ettepaneku, kuigi seaduses nõutud kokkulepet osapoolte vahel ei ole sõlmitud ja ametiühingud alles ootasid tööandjate keskliidult vastust oma esitatud kandidaadi kohta.

Henn Pärn, kes oli aastatel 1997–2001 Eesti Tööandjate Keskliidu tegevdirektor, on ka töötülide lahendamisel käitunud pigem tööandjate esindajana, mitte erapooletu ja sõltumatu lepitajana. On arusaamatu, miks tahab valitsus, et riikliku lepitaja ametikohal jätkab töötamist isik, kes pole täitnud seadusi ja on eiranud oma kõige elementaarsemaid töökohustusi. 2007. a otsustas Tallinna Halduskohus, et riiklik lepitaja Henn Pärn on rikkunud seadust ja lepitaja põhimäärust ning tunnistas õigusvastaseks tema poolt tervishoiutöötajate palgaläbirääkimiste lepitusmenetluses protokollide vormistamata jätmise.

Arstide liit on seisukohal, et kollektiivsete töötülide õiglase lahendamise tagamiseks peab valitsus seadusi ja sotsiaalpartnerite vahelisi kokkuleppeid järgides nimetama ametisse riikliku lepitaja, kes on võimeline täitma Eesti Vabariigi seadusi.

EAL üldkogu koosolek 28.novembril

Postitanud

Eesti Arstide Liidu üldkogu koosolek peeti Pärnus

Üldkogu võttis vastu EAL põhikirja uue redaktsiooni, toimusid eestseisuse ja eetikakomitee valimised. Arstide liidu aumärgid anti üle Toomas Asserile ja Andres Korgile.
Üldkogu tegi ka järgmise avalduse:

Eesti Arstide Liidu üldkogu avaldus

Meie tervishoiu üks suuremaid puudusi on ülepolitiseeritud juhtimine. Kahetsusväärselt tehakse kogu rahva tervist mõjutavaid otsuseid lähtudes poliitikute muljetest ja arusaamadest, mitte aga inimeste vajadustest ja arstide ning tervishoiuspetsialistide seisukohtadest. Haiglate nõukogudes istuvad poliitikud ja juhatusedki koostatakse liiga sageli erakondliku kuuluvuse järgi. Värskeim näide poliitilise juhtimise ebapädevusest on praegune riigi valmisoleku puudumine gripiepideemiaks, tervishoiusüsteemi koordineerimatus ja kaootiline ning kontrollimata teabe edastamine avalikkusele.

Eesti Arstide Liit kutsub üles tervishoiu korraldamisel lähtuma põhimõttest, et kõikidele inimestele, sõltumata elukohast või sissetulekust, oleksid tagatud võrdsed võimalused arstiabi saada. Tuleb jõuda ühiskondlikule kokkuleppele, missugusel tasemel tervishoidu me soovime ja vajame, alles siis saab otsustada rahastamissüsteemi üle. Praegu tehakse valikuid täpselt vastupidises järjekorras: tervishoiusüsteemi toimimine ja inimeste kindlustatus arstiabiga sõltub sellest, kui palju sotsiaalmaksu eelarvesse laekub.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on Euroopa riikides sotsiaalkulude osakaal sisemajanduse kogutoodangust keskmiselt 26%. Eestis on see 12% ehk üle kahe korra väiksem, millega oleme riikide pingereas kindlalt viimased. Arstkond on hämmingus peaministri avaldusest, mis käsitleb sotsiaalmaksu vähendamist, kuna see raskendaks veelgi abivajajate olukorda ning halvendaks arstiabi kättesaadavust. Arstide liit ei pea õigeks, et suhtumises inimestesse ja nende tervisesse on Eesti riik üha kaugenemas euroopalikest väärtustest.

Eesti Arstide Liidu üldkogu otsused 28.11.2009

1. Kinnitada EAL presidendi aruanne 2009. a tegevuse kohta ja EAL majandustegevuse aruanne 2008. a kohta.

2. Kinnitada EAL 2010. a eelarve.

2010. a on EAL liikmemaks 112 kr kuus, ENÜsse kuuluval residendil, doktorandil 75 kr kuus, mittetöötaval liikmel 112 krooni aastas;

Kehtestada alates 2010. a 1,5-kordne liikmemaks neile EAL liikmetele, kes elavad või töötavad piirkonnas, kus on olemas tegutsev piirkondlik ühendus, kuid ei kuulu sinna.
2010. aastal on nende liikmemaks 168 kr kuus.

Üldkogu annab eestseisusele volituse anda AS-le Medicina pikaajalist laenu kuni
100 000 krooni; laenu antakse eelmiste aastate jaotamata tulemi arvel.

3. Võtta vastu Eesti Arstide Liidu põhikirja uus redaktsioon.

4. Kehtestada volikogu liikmete valimise kord.

5. Määrata järgmiseks valimisperioodiks EAL eestseisuse liikmete arvuks 10 ja eestseisuse volituste pikkuseks 3 aastat.

Eestseisusesse kuuluvad delegeeritud liikmetena EAL president Andrus Mäesalu, ekspresident Andres Kork, Tallinna AL juhatuse esimees Toomas Kariis, Tartu AL juhatuse esimees Tuuliki Hion, ENÜ juhatuse liige Märt Põlluveer, EPS juhatuse liige Diana Ingerainen; valitud liikmetena Indrek Oro, Vallo Volke, Andri Meriloo, Vivika Adamson.

6. Määrata järgmiseks valimisperioodiks EAL eetikakomitee liikmete arvuks 5 ja eetikakomitee volituste pikkuseks 3 aastat.

Eetikakomiteesse kuuluvad Andres Lehtmets, Indrek Oro, Katrin Elmet, Margit Venesaar, Andres Ellamaa.

7. Võtta vastu üldkogu avaldus.

Pärnus, 28. novembril 2009

Täienduskoolitus Soomes – Lääkäripäivät 2010

Postitanud

Soome Arstide Liidu (Lääkäriliitto) aasta suurim koolitusüritus Lääkäripäivät 2010 toimub 11.–14. jaanuaril Helsinki Messikeskuses Pasilas. Avamistseremoonia 11. jaanuaril kell 17 pärast esimese päeva loenguid.

Soome arstide päevadel pakutakse osalejatele väga mitmekesist, mahukat ja kõrgetasemelist täienduskoolitusprogrammi, samas peetakse ka suur ravimite ja meditsiinikaupade mess.

Koostöös Soome Arstide Liiduga pakub Eesti Arstide Liit oma liikmetele võimalust osaleda soodushinnaga 25 EUR/1 päev või 75 EUR/4 päeva.

Sõidu ja majutuse eest hoolitseb iga osaleja ise.
Info ja programm vaata www.laakaripaivat.fi
NB! Loengud on põhiliselt soome keeles.

Soodushinnaga kohtadele kandideerida soovijatel palume registreeruda hiljemalt 11. detsembriks: eal@arstideliit.ee
Kirjutage palun oma nimi, eriala, töökoht, mis kuupäevadel soovite osaleda, postiaadress, kuhu saata osavõtutasu arve, e-mail ja kontakttelefon.
Arvet saab tasuda pangaülekandega või kohapeal, märkige, kumba varianti kasutate.

Eesti Arstide Liidu avalik kiri sotsiaalministrile

Postitanud

Austatud härra Hanno Pevkur

Eesti Arstide Liit on kasvava murega jälginud Sotsiaalministeeriumi passiivsust tegelemisel nn seagripi epideemiaohuga. Tegemist on väga nakkava viirusetüvega, mis epideemia puhkedes põhjustab laialdase haigestumise ja kardetavasti ka surmajuhte.

Möödunud aastakümnete gripipandeemiate kogemuste põhjal võib haigestuda kuni 40 protsenti elanikkonnast. Haigus kulgeb enamikul juhtudest suhteliselt kergelt, kuid suur tüsistuste oht on rasedatel ja krooniliste haigustega inimestel. Seniste kogemuste järgi haigestuvad eelkõige nooremad tööealised inimesed, seega avaldab epideemia tõsist mõju paljude oluliste valdkondade, eriti tervishoiu ja sisejulgeoleku toimimisele ning kogu majandusele.

Meie naaberriigid Skandinaavias on juba alustanud vaktsineerimisi A-gripi viiruse H1N1 vastase vaktsiiniga. Soomes vaktsineeritakse esmalt rasedaid, krooniliste haigustega patsiente, tervishoiutöötajaid ja teisi riskigruppidesse kuuluvaid inimesi. Tervishoiutöötajate massilise haigestumise korral väheneb järsult arstiabi kättesaadavus, samuti levib nakkus vaktsineerimata arstide ja õdede kaudu. Soomes on patsiendil on õigus keelduda sellise arsti juurde ravile minemast, kes ei ole lasknud end seagripi vastu vaktsineerida.

Kuna haigestumise vastu on olemas tõhusat kaitset pakkuv vaktsiin, näitab selle tellimisega hilinemine kahjuks kas Sotsiaalministeeriumi tegevuse ebakompetentsust või hoolimatust rahva tervise suhtes. Ootame Teilt kiiret ja efektiivset tegutsemist, et vaktsiin võimalikult kiiresti Eesti elanikele kättesaadavaks teha. Soovime ka väga konkreetset vastust küsimusele, mitme nädala jooksul jõuab vaktsiin Eestisse

Eesti Arstide Liit

Arstide täienduskoolituse fondi stipendiumikonkurss

Postitanud

SA Arstide Täienduskoolituse Fond kuulutab välja stipendiumikonkursi
erialaseks täienduskoolituseks 2010. a I poolaastal

Taotluste esitamise tähtaeg on 30. november 2009.

Taotlus (blankett vt www.arstideliit.ee) tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil
eal@arstideliit.ee

Eesti Arstide Liidu stipendium
• Stipendiumi on õigus taotleda Eestis töötavatel arstidel;
• Stipendiumi suurus on kuni 10 000 EEK. Stipendiumide arvu määrab sihtasutuse nõukogu;
• Stipendium antakse erialaseks täienduskoolituseks või ümberõppeks või osavõtuks erialasest kongressist või konverentsist. Eelistatud on taotlused osalemiseks Euroopas toimuvatel üritustel;
• Stipendiaadid on kohustatud läbitud koolituse teemadel avaldama erialast teavet sisaldava artikli ajakirjas Eesti Arst.

Eesti Nooremarstide Ühenduse koolitusstipendium
• Stipendiumi eesmärgiks on Eestis töötavate arst-residentide ja arstiharidusega doktorandide väliskoolituse toetamine;
• Stipendiumi suurus on kuni 10 000 krooni;
• Stipendium antakse erialaseks koolituseks või osavõtuks erialasest kongressist või konverentsist. Eelistatud on taotlused osalemiseks Euroopas toimuvatel üritustel;
• Stipendiaadid on kohustatud oma erialaga seotud teemal avaldama artikli ajakirjas Eesti Arst või Lege Artis.

MEDENT stipendium
• Stipendiumi eesmärgiks on Eestis töötavate noorte (kuni 35 a) hambaarstide ja hambaarstiteaduse doktorandide väliskoolituse toetamine;
• Stipendiumi suurus on kuni 10 000 krooni;
• Stipendium antakse erialaseks koolituseks või osavõtuks erialasest kongressist või konverentsist. Eelistatud on taotlused osalemiseks Euroopas toimuvatel üritustel.

Eesti Nooremarstide Ühenduse arst-residendi stipendium
• Stipendiumi eesmärgiks on toetada väljapaistvate arst-residentide erialast arengut;
• Stipendiumile saavad kandideerida kõik Eestis töötavad arst-residendid;
• Välja antakse 2 stipendiumi suurusega 25000 krooni; 1 stipendium antakse kirurgilise ja 1 mittekirurgilise eriala residendile;
• Stipendiumi taotlemiseks peab kandidaat esitama CV koos motivatsioonikirjaga; taotleja ei pea viitama konkreetsele koolitusüritusele vms, milleks stipendiumi kasutatakse (taotluse blanketti pole vaja täita);
• Stipendiumi sponsoriks on eraisik.

Asjatundmatu juhtimine kahjustab rahvast ja riiki

Postitanud

Asjatundmatu juhtimine kahjustab rahvast ja riiki

Haigekassa eelarve järjekordne kärbe ja ravihindade langetamine pikendab tunduvalt haiglaravi järjekordi ja vähendab tuhandete patsientide võimalusi saada neile vajalikku plaanilist arstiabi.

Jääb arusaamatuks, miks haigekassa ei tegutse kindlustatute huvides ja miks valitsus arvab, et riigi majanduse seisund on tähtsam kui rahva tervis. Sotsiaalminister ja haigekassa nõukogu esimees Hanno Pevkur küll ütles, et peab patsientide ühenduste arvamust oluliseks, tegelikult ei pööranud ta nende vastuseisule eelarvekärbetele mingit tähelepanu.

Haigekassa ei ole riigi äriühing, mille kasumist valitsus riigieelarve tasakaalustamiseks dividende võib võtta. See jaotamata kasum on inimestelt eelmistel aastatel ravikindlustusmaksuna kogutud raha, millega neil on õigus nüüd oma arstiabi eest tasuda. Haigekassal on siin ainult vahendaja roll.

Ka poliitikute kimbatusele, et hindade vähendamisele ei ole alternatiivi, sest seadus ei luba haigekassa jaotamata kasumit rohkem kasutada, on lahendus olemas. Selle seaduse muutmise eelnõu on juba Riigikogus, tarvitseb vaid hääletades rohelist nuppu vajutada.

Tervishoid on keeruline valdkond, mille korraldamisel tulevad lisaks elementaarsele arvutusoskusele kasuks ka erialased teadmised. Kahjuks teevad tervishoidu juhtivad poliitikud kogu rahva tervist mõjutavaid otsuseid pigem teerulli meetodil, arvestamata vähimalgi määral asjatundjate ettepanekuid. Ka ravihindade langetamise otsus võeti vastu haigekassa nõukogu poliitikutest ja tööandjatest liikmete häältega ja nende „iseenese tarkusest“.

Järgmisel aastal vähendab haigekassa statsionaarsete ravijuhtude arvu viis protsenti. Selle tagajärjel tekib olukord, kus haige küll tõenäoliselt pääseb eriarsti vastuvõtule umbes sama pika ooteajaga kui tänavu, kuid haiglaravi tuleb oodata mitu kuud kauem. Selle aja jooksul halveneb paljude patsientide seisund sedavõrd, et nad vajavad kiirabi ja erakorralise meditsiini osakonna sekkumist. Erakorraline ravi maksab tunduvalt rohkem, osale haigetest võib aga arstiabi saatuslikult hiljaks jääda.

Poliitikute läbimõtlematud ja spetsialistide hinnangut eiravad otsused lähevad riigile lõpuks kallimaks, kui kokkuhoitud raha. Kahju inimeste elule ja tervisele rahasse ümber arvestada on võimatu.

Eesti Arstide Liit
Eesti Perearstide Selts
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit

Eesti Arstide Liidu volikogu pöördumine Riigikogu liikmete ja Vabariigi Presidendi poole

Postitanud

Majanduskriis on teravalt esile toonud meie tervishoiu rahastamise probleemid, mille lahendamiseks ei piisa lühiajalistest meetmetest, nagu ravi hindade ja arstide palkade langetamine 2010. aastaks. Tervishoiusüsteemi finantseerimine ei saa sõltuda ainult sellest, kuidas laekub sotsiaalmaks. Lähiaastatel on maksulaekumise vähenemisest tingitud eelarvepuudujääki võimalik korvata haigekassa jaotamata kasumist, kuid jätkusuutliku ja Euroopas konkurentsivõimelise tervishoiu jaoks on vaja praegust rahastamissüsteemi muuta. Maailma Terviseorganisatsiooni ekspertide hinnangul jääb sama rahastamismudeli jätkumisel Eesti tervishoiu eelarve defitsiit püsima ka kaugemas tulevikus.

Poliitikute väide, et hindade langetamine ei muuda arstiabi patsiendi jaoks halvemaks, ei ole õige. Hind määrab teenuse sisu ja väiksema raha eest sama kvaliteetset arstiabi anda ei ole võimalik. Arstide, õdede ja hooldajate sissetulek on sel aastal vähenenud hinnanguliselt 10 protsenti. Tervishoiu eelarvet on viimasel kahel aastal kärbitud juba ligi kahe miljardi krooni võrra, edasine kulude vähendamine tähendab paratamatult töökohtade kadumist, mis seab ohtu eelkõige väiksemate erialade jätkusuutlikkuse ja tekitab lähitulevikus arstiabi kättesaadavust oluliselt piirava arstide ja õdede puuduse.

Tervishoiusüsteem peab olema stabiilne, erakondlikust poliitikast sõltumatu ja lähtuma arstiabi tegelikust vajadusest. Kutsume rahvaesindajaid otsima tervishoiu rahastamise muutmiseks lahendusi, mis oleksid põhjalikult läbi kaalutud ja annaksid patsientidele kindlustunde, et tervishoiusüsteemi toimimine on tagatud ka tulevikus.

Tartus, 23. oktoobril 2009

EAL volikogu koosolek 23.10.2009 Tartus

Postitanud

Eesti Arstide Liidu volikogu koosolek toimub reedel, 23. oktoobril algusega kell 13.00 Tartus arstide liidu majas, Pepleri 32.

Päevakord:
1. Avamine; päevakorra kinnitamine
2. Tervishoiu rahastamisest 2010. a
3. EAL üldkogu koosoleku teemade arutelu
• EAL 2010. a eelarve
• EAL põhikirja muudatused
4. Diskussioon teemal: „Ajakirjandus meditsiinist ja arstide ebaseaduslikest sissetulekutest.“

Volikogu liikmetel teatada osavõtust 20. oktoobriks.

Sõidukijuhtidele lubatud joobe piirmäära tõstmine ohustab rahva tervist

Postitanud

Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervisedenduse Ühing taunivad justiitsminister Rein Langi ettepanekut tõsta sõidukijuhtidele lubatud alkoholisisalduse piirmäära 0,5 promillini.

Niisugune seadusemuudatus on kahjulik nii rahva tervisele kui riigi majandusele. Alkoholi tarvitamisest tingitud suremus ja invaliidistumine on täna Eestis Euroopa Liidu üks suurimaid ning joobes juhtimisõigus tõstab seda veelgi. Justiitsministeeriumi enda 2006. aastal tehtud uuringust selgub, et kuni 0,5-promillise alkoholijoobega sõidukijuhil on 1,4 korda suurem risk põhjustada inimvigastustega liiklusõnnetust kui täiesti kainel juhil, hollandlaste andmetel on aga noortel, kuni 24-aastastel meestel see risk enam kui viis korda kõrgem. Samuti näitab justiitsministeeriumi uuring, et aastatel 2001–2005 on joobes sõidukijuhtide osalusel toimunud liiklusõnnetustes hukkunute arv pidevalt tõusnud. On vastutustundetu tõsta sõidukijuhtidele lubatud alkoholisisalduse piirmäära riigis, kus eriti noorte meeste suremus alkoholist tingitud vigastustesse on niigi lubamatult kõrge.

Eesti on ainus riik Euroopas, kus noored on osutanud vajadusele riiklikul tasandil esmajärjekorras tegeleda alkoholi kuritarvitamise probleemiga. Eesti on heaks kiitnud Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa Alkoholi Harta, mis sätestab laste ja noorte õigused kasvada üles alkoholivabas keskkonnas. Euroopa Liidu liikmesriikides on käivitunud diskussioon lubatud alkoholisisalduse vähendamiseks sõidukijuhtidele – üheski riigis ei kaaluta selle tõstmist.

Iga seadus kätkeb endas peale õigusliku regulatsiooni ka sotsiaalsete normide kujunemist ühiskonnas. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel hakkab juba 6 liitri absoluutse alkoholi tarvitamine aastas ühe elaniku kohta häirima riigi normaalset funktsioneerimist, Eestis ulatub see näitaja ligi enam kui 12 liitrini. On groteskne, et Euroopa Liidu kõrgeima alkoholi tarbimisega riigis soovitakse seda veelgi suurendada.

Alkoholist tulenevad otsesed ja kaudsed kahjud ulatuvad Eesti juhtivate teadurite andmetel miljardite kroonideni ja ületavad enam kui viiekordselt alkoholiaktsiisist saadava tulu. Majandussurutise tingimustes peaks valitsuse eesmärk olema alkoholi tarbimise vähendamine, mitte selle soodustamine.

Eesti Arstide Liit
Eesti Tervisedenduse Ühing

Tartu Ülikooli spordimeditsiini osakonna juubelikonverents 2. oktoobril Tartus

Postitanud

2009. aastal möödub 50 aastat spordimeditsiini õpetamise algusest Tartu Ülikoolis. Selle tähistamiseks toimub 2. oktoobril Tartu Ülikooli aulas rahvusvaheline spordimeditsiini konverents “Chronic diseases and Sport”. Informatsiooni konverentsi kohta leiate kohulehelt http://www.kliinikum.ee/cds/.
Korraldajad kutsuvad osalema kõikide erialade arste, eriti aga spordimeditsiini oskonna lõpetanuid. Samuti palub organiseerimiskomitee esimees dr Anatoli Landõr võimaluse korral konverentsi toimumisest teavitada Lätis, Leedus jt välisriikides töötavaid TÜ spordimeditsiini osakonna vilistlasi.

EAL eetikakonverents “Informeeritud nõusolek” 18.09.09

Postitanud

Eesti Arstide Liidu eetikakonverents
“Informeeritud nõusolek”
Rahvusvahelisel arstieetika päeval, 18. septembril 2009

Eesti Arstide Liit tähistab rahvusvahelist arstieetika päeva konverentsiga „Informeeritud nõusolek“. Konverents toimub Tallinnas SA PER Mustamäe haigla saalis (Sütiste 19).

Avasõnad Eesti Arstide Liidu presidendilt dr Andrus Mäesalult ja konverentsi juhatajalt, arstide liidu eetikakomitee esimehelt dr Andres Lehtmetsalt. Külalisesinejaks on kutsutud Helsingi Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinifilosoofia õppejõud pediaater dr Pekka Louhiala.

13.00 Avasõnad

13.10 On the grey zone – autonomy and paternalism revisited
Dr Pekka Louhiala, Helsingi Ülikool

13.55 Informeeritud nõusolek psühhiaatrias
Prof Veiko Vasar, Tartu Ülikool

14.25 Informeeritud nõusolek pediaatrias
Dr Ülle Einberg, Tallinna Lastehaigla

14.55 Patsiendi ootused informeeritud nõusolekule
Marika Kabal, Eesti Patsientide Esindusühing

15.15 Kohvipaus

15.45 Diskussioon

Osavõtt on tasuta, osalejatel palume registreeruda hiljemalt 14. septembriks eal@arstideliit.ee

Algasid üleriigilise kollektiivlepingu läbirääkimised

Postitanud

11.juunil alustasid tervishoiuala tööandjad ja töövõtjad läbirääkimisi üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimiseks. Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit tegid läbirääkimiste alustamiseks ettepaneku ja esitasid kollektiivlepingu projekti juba eelmise aasta novembris. Tööandjaid esindav haiglate liit vajas küll pikka ettevalmistusaega, kuid lõpuks jõuti siiski ühise laua taha. Sotsiaalminister osaleb läbirääkimistel riigi haldusalasse kuuluvate ja riigieelarvest rahastatavate tervishoiuteenuse osutajate esindajana.

Arstide liidul ja tervishoiutöötajate kutseliidul ei ole tööandjatega kehtivat kollektiivlepingut. Lisaks palgale on mõjutab töösuhteid ka palju teisi tegureid, seetõttu soovimegi sõlmida lepingut, mis reguleerib töötingimusi, töö- ja puhkeaja ja täienduskoolituse tingimusi. Eesmärk on luua tervishoiusüsteemis euroopalik töökeskkond, mis aitab suurendada töö efektiivsust ja osutada patsientidele paremat arstiabi ning motiveerib arste ja õdesid Eestis töötama.

Kõik osapooled olid ühel meelel, et üleriigiline kollektiivleping tervishoius on vajalik ja läbirääkimised jätkuvad. Haiglate liit lubas oma seisukoha esitada nädala jooksul. Küllap korrigeerib ka haiglate liidu esimees Urmas Sule oma vahetult pärast kohtumist avaldatud emotsionaalset arvamust, et kollektiivlepingu sõlmimine pole võimalik. Kõikide seni peetud läbirääkimiste alguses on tõdetud, et raha pole, kuid enamasti on siiski vajalikud ressursid leitud ja kokkuleppeni jõutud. Pealegi – palgast me ju praegu ei räägigi.

Üleskutse Eesti rahvale – laulupidu alkoholist priiks!

Postitanud

Kutsume laulu- ja tantsupeo korraldajaid, esinejaid ja pealtvaatajaid pidutsema ilma alkoholita! Samuti pöördume kõikide maakondlikest laulupidudest osavõtjate poole, et ka need peod jääksid alkoholist vabaks.

Meie rahvas on väike ja iga alkoholi tõttu kaotatud elu ohustab meie kestmist. Alkoholi liigtarvitamine on Eestis väga tõsine probleem. Oleme Euroopas juhtpositsioonil nii alkoholitarbimiselt inimese kohta kui alkoholist põhjustatud haiguste ja vigastussurmade poolest. Meie lapsed joovad alkohoolseid jooke üha rohkem ja alustavad sellega aina nooremas eas.

Eesti rahva ja kultuuri säilimise üks võimsamaid sümboleid on laulupidude traditsioon. Sellesuvisel laulu- ja tantsupeol ÜhesHingamine on ligi 37 000 osalejat, neist rohkem kui kolmandik lapsed. Näitame oma lastele head eeskuju ja jätame lauluväljakul ja tantsuplatsi ääres alkohoolsed joogid joomata.

Kaks aastat tagasi toimunud noorte laulupidu õnnestus ilma alkoholita suurepäraselt. Eestlased võivad ju olla mitte just kõige kuumema verega rahvas, aga oma pühal peol ei vaja me muid tujutõstjaid peale laulu ja tantsu.

Eesti Arstide Liit
Eesti Perearstide Selts
Lastekaitse Liit
Eesti Tervisedenduse Ühing
Ain-Elmar Kaasik, akadeemik, TÜ emeriitprofessor
Aarne Saluveer, dirigent, 10. noorte laulupeo Ilmapuu kunstiline juht

Eesti Arstide Liit toetab ametiühingute seisukohti

Postitanud

Eesti Arstide Liit toetab ametiühingute seisukohti ja nõudmist alustada kohe kolmepoolseid läbirääkimisi töölepingu seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muudatuste rakendamise üle.
Valitsus on esmasest kokkuleppest taganedes ja ühepoolselt seadusi muutes käitunud ebaausalt. Töötajaid ja tööandjaid tuleb kohelda võrdselt ja leida läbirääkimistel kõiki osapooli rahuldav kompromiss, kuidas muutunud oludes seadust rakendada. Demokraatlikule riigile pole kohane suruda jõuga läbi seadusemuudatusi, mis jätavad kehtima soodsamad tingimused tööandjale, kuid kaotavad kokkulepitud suuremad hüvitised töötajatele.

Puuetetoetuste süsteem endiselt puudulik

Postitanud

Pressiteade Eesti Perearstide Seltsilt ja Eesti Arstide Liidult

Alates 1. oktoobrist 2008 muudeti puuetega inimeste toetuste määramise korda, konsulteerimata eri osapooltega. Puuduliku ettevalmistuse tõttu ei hakanud süsteem tööle ja tekitas kaose. Sotsiaalministri koha kaotanud Maret Maripuu lubas, et lahkub ametist siis, kui süsteemi puudused on kõrvaldatud.

Tegelikult ei ole sisulisi puudusi puuetega inimeste toetuste määramise süsteemis likvideeritud tänaseni. Arstide ühendused on korduvalt teinud ettepanekuid sisuliste ja vormiliste puuduste kõrvaldamiseks. Läbirääkimiste käigus lubati ettepanekuid arvestada, kuid uus minister Hanno Pevkur pole kahe kuu jooksul suutnud neid lubadusi täita.

Aprilli alguses arstide liidu ja perearstide seltsi poolt saadetud ettepanekutele saabus sotsiaalministrilt alles seitsme nädala pärast vastus, kus ei ole välja pakutud ühtegi toimivat lahendust. Seetõttu otsustasid arstid, soovides mitte kahjustada patsientide huve, jätkata sotsiaalkindlustusametile objektiivsete terviseandmete edastamist, kuid lõpetada alates 1. juunist toimetuleku funktsiooni hindamine, mis kuulub hoopis teise valdkonna spetsialistide pädevusse. Mõistes, et praeguses majanduslikus olukorras on riigi või haigekassa eelarvest lisaraha raske leida, on arstid nõus puuetega inimeste toetustega seotud lisatöö tasustamise edasilükkamisega.

Kokkuhoid laste arvelt on häbiväärne

Postitanud

Eesti Arstide Liit ühineb Lastekaitse Liidu ja paljude teiste kodanikuühenduste nõudmisega säilitada üldine lastetoetus ja tasuta koolilõuna.

Meie lapsed ei ole kahjuks nii hea tervisega nagu me tahaksime, laste tervis aga sõltub sageli ka vanemate majanduslikust olukorrast. Lastetoetus on Eestis naeruväärselt väike, kuid paljude perede jaoks on ka see väike summa väga oluline. Soe lõuna koolis on osale õpilastest ainus korralik söögikord kogu päeva jooksul, teiste jaoks aga tervislik alternatiiv üha rohkem levivale rämpstoidule.

Kui riik on juba nii lootusetus olukorras, et kokku hoida ei häbeneta isegi laste toidu pealt, siis tuleks pigem pöörduda nende inimeste poole, kes ei pea oma sissetulekust suurt osa laste peale kulutama. Ka nemad võiksid olla lapsevanematega solidaarsed ja aidata raskel ajal riiki ja kõiki siin elavaid lapsi, loovutades osa oma töötasust lastetusmaksuna.

Haigekassa reservid on inimeste ravimiseks

Postitanud

Eesti Arstide Liit, Eesti Perearstide Selts, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Ravimitootjate Liit, Eesti Patsientide Nõukoda ja Eesti Patsientide Esindusühing pöördusid täna ühiselt Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga kasutada arstiabi kättesaadavuse tagamiseks haigekassa reserve.

Valitsuskabineti 13. aprilli otsuse kohaselt tuleks haigekassa eelarvet kärpida 688 miljoni krooni võrra. Ravikindlustusmaksu laekumise vähenemine võtab tuludest 376 miljoni krooni ja reservist varem lubatud osa kasutamise keelamine kahandab kulusid veel 312 miljoni võrra. Eelmise lisaeelarvega juba vähendati haigekassa eelarvet 612 miljoni krooni võrra. Nüüd plaanitav lisakärbe tekitab piltlikult väljendudes olukorra, kus iga kümnes patsient tuleks jätta ravita.

Niisugune eelarve vähendamine aasta keskel tooks kaasa väga suuri negatiivseid muudatusi kogu tervishoiusüsteemis, haiglates tuleks oluliselt vähendada voodikohtade arvu ja koondada töötajaid, mille tagajärjel halveneks järsult statsionaarse eriarstiabi kättesaadavus. Tervishoiukulutuste piiramine halvendab patsientide olukorda mitte ainult tänavu, vaid pidurdab kogu tervishoiusüsteemi arengut ja kahjustab selle toimimist veel paljude aastate jooksul. Tõenäoliselt suureneb tööpuuduse tõttu tunduvalt välismaale lahkuvate arstide hulk ja tekkivat personalipuudust ei ole võimalik korvata ka siis, kui mõne aasta pärast finantseerimine paraneb.

Kui haigekassa kulude kärpimata jätmiseks võimalust ei leita, siis peab valitsus tegema konkreetsed poliitilised otsused, kuidas muudetakse praegu toimivat tervishoiusüsteemi ja missuguste piirangutega arstiabi ja hüvitiste saamisel peavad patsiendid arvestama. Vastutust nende otsuste tagajärgede eest ei saa veeretada haiglajuhtidele ja arstidele.

Haigekassal on reserve ja eelmiste aastate jaotamata tulemit kokku 4,16 miljardit krooni. Tegime valitsusele ettepaneku katta ravikindlustusmaksu laekumise võimalik vähenemine haigekassa jaotamata tulemi kasutusele võtmisega.

Jaotamata tulem on osa inimeste poolt eelmistel aastatel makstud ravikindlustusmaksust, mida haigekassa on kogunud selleks, et haiged ka maksu laekumise vähenemise korral ravi ja hüvitisi saaksid. Inimestel on õigus seda raha nüüd kasutada. Kulutuste edasine vähendamine viib arstiabi kättesaadavuse sellise languseni, mis ohustab patsientide tervist ja elu.

Eesti Arstide Liit

Eesti Perearstide Selts

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Ravimitootjate Liit

Eesti Patsientide Nõukoda

Eesti Patsientide Esindusühing

Arstide Täienduskoolituse Fondi stipendiumikonkurss

Postitanud

SA Arstide Täienduskoolituse Fond kuulutab välja stipendiumikonkursi
erialaseks täienduskoolituseks 2009. aasta II poolaastal

Taotluste esitamise tähtaeg on 11. mai 2009.

Taotlus (blankett vt www.arstideliit.ee) tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil
eal@arstideliit.ee

Eesti Arstide Liidu stipendium

• Stipendiumi on õigus taotleda Eestis töötavatel arstidel;
• Stipendiumi suurus on kuni 10 000 EEK. Stipendiumide arvu määrab
sihtasutuse nõukogu;
• Stipendium antakse erialaseks täienduskoolituseks või ümberõppeks või
osavõtuks erialasest kongressist või konverentsist. Eelistatud on taotlused osalemiseks Euroopas toimuvatel üritustel;
• Stipendiaadid on kohustatud läbitud koolituse teemadel avaldama
erialast teavet sisaldava artikli ajakirjas Eesti Arst.

Eesti Nooremarstide Ühenduse koolitusstipendium

• Stipendiumi eesmärgiks on Eestis töötavate arst-residentide ja arstiharidusega doktorandide väliskoolituse toetamine;
• Stipendiumi suurus on kuni 10 000 krooni;
• Stipendium antakse erialaseks koolituseks või osavõtuks erialasest kongressist või konverentsist. Eelistatud on taotlused osalemiseks Euroopas toimuvatel üritustel;
• Stipendiaadid on kohustatud oma erialaga seotud teemal avaldama artikli ajakirjas Eesti Arst või Lege Artis.

Eelmisel aastal andis fond välja 22 stipendiumi kogusummas 190 000 kr. Fondi toetasid 2008. aastal Eesti Ameerika Fond, Eli Lilly, Sanofi-Aventis, Celsius Healthcare, Eesti Arstide Liit.

Eesti Arstide Päevad 26. ja 27. märtsil Tartus

Postitanud

Üle üsna mitme aasta peetakse Eesti Arstide Päevi taas Tartus. Siia, meie kõigi ülikooli linna tulevad kõik arstid alati hea meelega.

Arstide päevade avamisel 26. märtsil kell 10 Dorpati konverentsikeskuses kõnelevad sotsiaalminister Hanno Pevkur, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan professor Toomas Asser ja Eesti Arstide Liidu president Andrus Mäesalu.

Konverentsil otsitakse vastust küsimusele, kas ravimitest võiks olla rohkem kasu, käsitletakse erakorralise arstiabi ja kopsuhaiguste aktuaalseid küsimusi ning räägitakse eriti moodsast meditsiinist. Esinejate hulgas on lisaks meie oma teadlastele ja spetsialistidele ka kolleegid Soomest ja Rootsist. Lisaseminaridel räägitakse muu hulgas Euroopa tööaja direktiivist ja haiglate eetikakomiteede tegevusest.

Eesti Arstide Päevade traditsioon sai alguse juba 1920. aastal. Alates 1994. aastast on seda jätkanud praegune Eesti Arstide Liit. Tänavustel arstide päevadel osaleb ligi 600 arsti ja arstiteaduse üliõpilast, näitusel tutvustatakse ravimeid ja teisi meditsiinikaupu.

Maailma Une Päev 20. märtsil 2009

Postitanud

Ära luba endale unisust roolis! Paremini väljamagamine võib vähendada liiklusõnnetusi kolmandiku võrra.

Eestis hukkub liiklusõnnetustes ja saab vigastada masendavalt palju inimesi. Uuringute tulemused näitavad, et 20% liiklusõnnetustest on tingitud juhi väsimusest, sellest tingitud reaktsioonivõime halvenemisest, roolis tukastamisest või magamajäämisest. 35% liiklusõnnetustest on tingitud juhi ebapiisavast unest või halva kvaliteediga unest.
Unetutel esineb ka tõsise vigastusega või surmaga lõppenud tööõnnetusi 7 korda tervetest sagedamini.

Öise une häiretest põhjustatud unisus ja keskendumishäired häirivad auto juhtimist oluliselt sarnaselt alkoholiga. Liigse päevase unisuse all kannatab 5% täiskasvanud elanikkonnast Põhjusteks on ebapiisav uneaeg või sagedased unehäired: unetus, uneapnoe, rahutute jalgade sündroom.
Und peetakse iseenesestmõistetavaks. Tegelikult esineb erinevaid unehäireid 45% elanikkonnast. Enamus unehäireid on ravitavad, kuid vähem kui kolmandik inimesi, kes kannatavad oluliste unehäirete all, otsivad abi. Unehäired on oluliseks koormuseks kogu ühiskonnale, kuna diagnoosimata häirete tagajärgede ravi ning töövõimetus on kulukad.

Unehäirete parem diagnoosimine ja ravi saavad aidata vähendada liiklusõnnetuste arvu kolmandiku võrra.

See on teise Maailma Une Päeva sõnum. Maailma Une päev on ellu kutsutud, et edendada arusaamist unehäirete suurest mõjust ning hea tervise olulisusest. Maailma Une Päeva korraldab Maailma Unemeditsiini Assotsiatsioon.

Tuuliki Hion
Eesti Unemeditsiini Seltsi president

Arstide liit nõuab retseptiärikatelt arstina töötamise õiguse äravõtmist

Postitanud

Eesti Arstide Liit pöördus Tervishoiuameti poole, et psühhotroopsete ainete retsepte ebaseaduslikult välja kirjutanud arstide erialane tegevus keelustataks.

Retseptiäri jõudis avalikkuse ette juba paar aastat tagasi. Arstide liidu eetikakomitee hinnangu järgi rikkusid sellega tegelnud arstid tõsiselt arstieetika põhimõtteid ja Eesti Arstide Liit heitis ühe neist oma liikmete hulgast välja, teised retseptiäriga seotud arstid ei ole arstide liitu kuulunud. Eelmisel nädalal aga näidati nii Eesti kui Soome riigitelevisioonis, kuidas samad arstid väljastavad endiselt soome narkomaanidele psühhotroopsete ainete retsepte.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt võib Tervishoiuamet keelata tervishoiutöötaja erialase tegevuse, peatades tema registreeringu tervishoiutöötajate registris. Arstide liit küsis Tervishoiuametilt, miks ei ole ebaseaduslikult retsepte välja kirjutanud arstide registreeringut seni peatatud ja millal seda tehakse.

Sotsiaalministeeriumile tegi Eesti Arstide Liit ettepaneku algatada kiiresti vajalikud seadusemuudatused, et edaspidi oleks võimalik efektiivsemalt kontrollida retseptide väljakirjutamist ja niisuguseid rikkumisi takistada. Muu hulgas tuleks seada piirangud narkootiliste ainete retseptide väljastamisele haigekassast.

Kahtlemata on niisugune arstieetikat rikkuv tegevus erand, mitte reegel, kuid Eesti riigi suutmatus seda lõpetada võib tõsiselt kahjustada nii arstkonna kui kogu meie tervishoiusüsteemi mainet.

Raha kokkuhoid ei tohi halvendada patsientide olukorda

Postitanud

Eesti Arstide Liit on seisukohal, et inimeste ravikulude arvelt kokku hoida ei saa ja tervishoiu rahastamise muutmisel tuleb arutelusse kaasata kõik osapooled.

Inimesed vajavad arstiabi ka majanduskriisi ajal, kardetavasti võib see vajadus tööpuudusest ja rahalistest raskustest tingitud stressi tõttu pigem suureneda. Seetõttu ei tohi vähendada ravikuludeks ettenähtud summasid ja arstiabi kättesaadavust. Sotsiaalmaksu laekumise vähenemist saab kompenseerida haigekassa jaotamata tulemi arvelt, samuti on seadusega selleks otstarbeks loodud reservkapital.

Viimased kuud on näidanud, et kogu tervishoiu rahastamist ei saa panna ainult haigekassa õlgadele ja süsteemi on kindlasti vaja muuta. Esimeste haiguspäevade maksmise kohustuse haigekassalt äravõtmine on alles esimene samm selles suunas, kuid niisugused sammud peab koos kõikide osapooltega põhjalikult läbi arutama, et patsiendid raha kokkuhoiu tõttu ei kannataks. Esimesel kolmel päeval haigusrahast ilmajäämine ohustab eelkõige madalapalgaliste töötajate toimetulekut. Muudatusi ei tohi teha kiirustades ega jätta ühiskonna kõige haavatavamaid liikmeid kaitseta.

Eesti Arstide Liit

Eesti Arstide Liidu üldkogu avaldus

Postitanud

Eesti Arstide Liit on mures jätkuva ebastabiilsuse pärast Eesti tervishoius.

Tervishoiukulutuste piiramine halvendab patsientide olukorda mitte ainult 2009. aastal, vaid pidurdab kogu tervishoiusüsteemi arengut ja kahjustab selle toimimist veel paljude aastate jooksul. Valitsuse lühinägelike otsuste tagajärjel võib halveneda rahva tervis ja lüheneda eluiga.

Haigekassasse on majanduskasvu aastail reserve kogutud, et inimesed ka halvematel aegadel arstiabita ei jääks. Tuleval aastal, kui prognoositakse ravikindlustusmaksu laekumise vähenemist, oleks igati mõistlik kasutada tekkiva puudujäägi katmiseks haigekassa jaotamata tulemit maksimaalses seadusega lubatud ulatuses. Valitsuse kava nende reservide abil riigieelarvet tasakaalus hoida on lubamatu.

Haigekassa eelarve ligi miljardikroonise kärpimise tagajärjel kannatavad patsiendid kokkuvõttes igal juhul, ükskõik kui palju poliitikud ka ei kinnitaks, et kellegi olukord ei halvene. Kvaliteetne ja kättesaadav arstiabi on Eesti elanike põhivajadus sõltumata riigi majanduslikust olukorrast.

Euroopa kõige kuluefektiivsemat meditsiinisüsteemi tahetakse veelgi efektiivsemalt tööle panna, nõudes sama raha eest aina intensiivsemat tööd. Tervishoiu rahastamise vähendamine võib põhjustada arstide ja õdede uue lahkumislaine. Noored arstid ei näe perspektiivi Euroopa kõige halvemini finantseeritud meditsiinisüsteemis töötamisel.

Arstkond ei poolda patsientide omaosaluse tõstmist tervishoiukulude katmisel. Uuesti võiks sisse seada niinimetatud tervisepäevad, et töötajal oleks õigus enda või pereliikme haiguse tõttu puududa töölt ilma töövõimetusleheta vähemalt 3 päeva aastas.

Riiklike ennetusprogrammide rahastamise piiramise tõttu võib karta haigestumise suurenemist. Haigekassa vähendab soodusravimite kulusid, kaob hambaravi hüvitis täiskasvanutele. Tasuliste raviteenuste osakaalu kasv ja ravimite käibemaksu tõus võtavad senisest tunduvalt suurema osa tervishoiukuludest patsientide rahakotist, ravi eest ise maksmine käib aga paljudele üle jõu. Kindlasti ei tohi vähendada arstiabi rahastamist. See tooks kaasa järjekordade pikenemise, samuti suureneks erakorralise abi vajadus ja sellele kulutatavad summad.

Inimestele tuleb selgelt välja ütelda, mida tervishoiukulutuste vähendamine endaga kaasa toob, mida ravikindlustus edaspidi enam ei kata ja missugused ravimid ja teenused patsiendi jaoks kallinevad. Need valikud peavad tegema poliitikud, mitte haiglajuhid ega arstid.

Tallinnas, 13.12.2008

Arstide Täienduskoolituse Fondi stipendiumikonkursi tulemused

Postitanud

SA Arstide Täienduskoolituse Fondi stipendiumid 12.12.08:

EAL stipendium

Kai Haldre – 8000 kr
naistearst, Lääne-Tallinna Keskhaigla
Maailma Seksuaaltervise Assotsiatsiooni 19. maailmakongress Göteborg, 21.-25.06.2009

Anu Ilp – 8000 kr
üldarst (geriaatria), Pärnu haigla
Geriaatria ja Gerontoloogia Kongress Pariisis, juuli 2009

Sirje Ress – 8000 kr
anestesioloog, TÜK AIK
kongress Euroanaesthesia 2009 Milaanos 6.-9.06.2009

Anneli Kolk – 5000 kr
neuroloog/neuropsühholoog, TÜK lastekliinik
nädalane laste ajuinsuldi ja laste trombolüüsi koolitus Torontos Sic Kid’s Hospital Stroke Service juures

Tiina Lind – 5000 kr
füsiaatria ja taastusravi, TÜK lastekliinik
International Conference on Conservative Management of Spinal Deformities, Lyonis Prantsusmaal 21.-23.05.2009

ENÜ koolitusstipendiumid

Anu Eenraid – 9000 kr
arst-resident, sisemeditsiin
VIII Euroopa Sisemeditsiini Föderatsiooni Kongress 27.-30. mai 2009 Türgis, Istanbulis

Krista Ress – 10 000 kr
arst-resident, kliiniline immunoloogia
XXVIII EAACI (European Academy of Allergology and Clinical Immunology) kongress 6.-10.06.2009 Poolas

Mari-Anne Vals – 8000 kr
art-resident, pediaatria
Laste infektsioonhaiguste alane koosolek ˝27th annual meeting of the European Society for Paediatric Infectious Diseases˝ 9.-13.06.2009 Brüsselis

Linda Sõber – 7000 kr
arst-resident, otorinolarüngoloogia
Kongress „1st Meeting of the European Academy of Otorhinolaryngology & Head and Neck Surgery“, 27.-30.06.2009 Saksamaal Mannheimis
MEDENT stipendium

Karin Kuslapuu – 8000 kr
hambaarst, APAM Hambaravi
restauratiivse hambaravi alane Maailma Esteetika 8. Kongress (World Aesthetic Congress-WAC) 2009 aastal 12.-13.06. 2009 Londonis
ENÜ arst-residendi stipendium

Jaak Kals – 25 000 kr
arst-resident, kardiovaskulaarkirurgia

Pirja Sarap – 25 000 kr
arst-resident, radioloogia

EAL üldkogu koosolek 13. detsembril Tallinnas

Postitanud

Eesti Arstide Liidu üldkogu koosolek toimub laupäeval, 13. detsembril algusega kell 11 Tallinnas hotell Euroopa konverentsikeskuses.

Üldkogu päevakorras on lisaks tavapärastele aruannetele ja järgmise aasta eelarve kinnitamisele ka EAL põhikirja muutmine ja uuendatud Eesti arstieetika koodeksi vastuvõtmine. Viimased kuus aastat arstide liitu juhtinud Andres Kork annab presidendivolitused üle Andrus Mäesalule.

Üldkogu külaliseks on Eesti Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov, kes räägib sellest, kuidas näeb haigekassa Eesti tervishoidu ja selle rahastamist 2009. aastal.

Arstkonna sõnum avalikkusele antakse edasi üldkogu lõppdokumendis.

Üldkogu delegaadid valitakse piirkondlike ühenduste poolt, EAL liikmetel, kes soovivad üldkogu koosolekust osa võtta, palume ühendust võtta oma piirkondliku ühenduse juhiga.

Soodne koolitusvõimalus: Soome Lääkäripäivät 2009

Postitanud

Soome Arstide Liidu (Lääkäriliitto) aasta suurim koolitusüritus Lääkäripäivät 2009 toimub 5.–8. jaanuaril Helsinki Messikeskuses Pasilas. Avamistseremoonia 5. jaanuaril kell 17.

Soome arstide päevadel pakutakse osalejatele väga mitmekesist, mahukat ja kõrgetasemelist täienduskoolitusprogrammi, samas peetakse ka suur ravimite ja meditsiinikaupade mess.

Koostöös Soome Arstide Liiduga pakub Eesti Arstide Liit oma liikmetele võimalust osaleda soodushinnaga 25 EUR/1 päev või 75 EUR/4 päeva.

Sõidu ja majutuse eest hoolitseb iga osaleja ise.
Info ja programm vaata www.laakaripaivat.fi
NB! Loengud on põhiliselt soome keeles.

Soodushinnaga kohtadele kandideerida soovijatel palume registreeruda hiljemalt 10. detsembriks: eal@arstideliit.ee
Kirjutage palun oma nimi, eriala, töökoht, mis kuupäevadel soovite osaleda, postiaadress, kuhu saata osavõtutasu arve, e-mail ja kontakttelefon.
Arvet saab tasuda pangaülekandega või kohapeal, märkige, kumba varianti kasutate.

NB! Tartu AL tasub oma liikmete eest osavõtumaksu.

Väike võit eelarves võrdub suure kaotusega rahva tervises

Postitanud

Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit protesteerivad valitsuse plaanide vastu vähendada järgmisel aastal tervishoiu rahastamist kokku rohkem kui miljardi krooni võrra. Eelarvekärped ohustavad rahva tervist ja võivad muuta arstiabi kõige nõrgemale osale elanikkonnast kättesaamatuks.

2009. aasta riigieelarve eelnõu näeb ette tervishoiukulude vähendamist enam kui poole miljardi krooni võrra. Eile avalikkuse ette tulnud lisakärbete kava võtab haigekassa eelarvest veel teist sama palju, seega jääb haigete ravimiseks üle miljardi krooni vähem raha kui tänavu.

Ülemaailmse inimarengu indeksi järgi koostatud riikide pingereas langeb Eesti rahva halbade tervisenäitajate ja lühikese eluea tõttu aina allapoole. Tänavu kevadel valitsuses kinnitatud rahvastiku tervise arengukavas seati eesmärgiks tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu. Ometi vähendatakse südamehaiguste, vähktõve, tuberkuloosi, narkomaania, AIDS-i ning vigastuste ennetamise riiklike programmide rahastamist ligi kolmandiku ehk 20,5 miljoni krooni võrra. Hambaravihüvitiste kaotamise tõttu halvenevad suu- ja hambahaiguste õigeaegse avastamise võimalused, raha ei jätku HIV ja AIDS-i ravimite ostmiseks, mille tagajärg on epideemia laienemine ja ravimresistentsuse juhtude kasv ning ravikulude hüppeline suurenemine.

Riigieelarve aukude lappimiseks jäetakse haigekassa ilma miljonitest kroonidest, mis on kogutud haigete ravimiseks. Haiglate korrashoiuks raha ei eraldata, ravimite käibemaksu tõstmise ja haigekassa intressitulu haldamise tasu kaudu võetakse osa haigekassa tulusid riigieelarvesse. Nii tekitab valitsus väga ohtliku pretsedendi. Edaspidi ei saa keegi kindel olla, et tema makstud ravikindlustusmaksu eest arstiabi saab, sest riik võib seda raha kasutada milleks tahes.

Tervishoiukulude nii ulatuslik vähendamine halvendab tunduvalt arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti, samas toob ennetusmeetmete piiramine ja ravimite hinnatõus kaasa haigestumuse suurenemise ja krooniliste haiguste ägenemise.

Poole miljardi krooni suurust lisakärbet haigekassa eelarvest põhjendatakse sotsiaalmaksu laekumise vähenemisega. Haigekassal on küll viimaste aastatega kogutud 2,8 miljardit krooni jaotamata kasumit, kuid seadusega pandud piirang ja valitsuskabineti ettekirjutus ei võimalda seda raha inimeste ravimiseks vajalikus mahus kasutada. Seetõttu tuleb kokku tõmmata ka raviteenuste kulusid, mis tähendab eelarvest tasutavate haigusjuhtude arvu ja haiglatega sõlmitavate lepingumahtude vähenemist. Kõige enam halveneb olukord eriarstiabis, kus pikenevad järjekorrad ja kasvab tasulise ravi osakaal.

Eesti on tervishoiu rahastamiselt Euroopa viimaste hulgas. Ka siis, kui riigil läks hästi, majandus kasvas ja eelarves rahapuudust polnud, ei tahetud tervishoiukulusid suurendada. Nüüd on valitsus võtnud selge suuna tasulise meditsiini poole, sest rahastamist veelgi vähendades ei ole võimalik ravikulusid senises mahus kinni maksta. Patsientide omaosalus tervishoiukulude katmisel ulatub meil ligi 25 protsendini, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul ülemine piir ja selle tõstmisel muutub arstiabi osale elanikkonnast kättesaamatuks. Sotsiaalministeeriumil tuleks inimesi teavitada, missuguste erialade järjekorrad kõige rohkem pikenevad, ja millised ravikulud peavad patsiendid edaspidi oma taskust tasuma.

Euroopa noored arstid kohtuvad Tallinnas

Postitanud

7. ja 8. novembril toimub Hotell Viru konverentsikeskuses Euroopa Nooremarstide Alalise Töögrupi (PWG) sügiskoosolek. Koosoleku korraldaja on Eesti Nooremarstide Ühendus (ENÜ).

Osalevad noorte arstide esindajad neljateistkümnest Euroopa riigist, nende hulgas ka PWG president dr Rui Guimaraes Portugalist.

Koosolekul arutatakse arstide erialase väljaõppe küsimusi ja meditsiinilise tööjõu probleeme. Olulise teemana on päevakorras Euroopa Komisjoni tööaja direktiiv, mis piirab arst-residentide töökoormust seniselt 56-lt tunnilt 48-le tunnile nädalas. Eestis on probleem paradoksaalsel kombel hoopis vastupidine. Vaatamata arstide puudusele ja noorte arstide soovile täiskoormusega töötada tasustab riik arst-residentide tööd ainult 32 tunni ulatuses nädalas.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) esindaja Eestis dr Jarno Habicht tutvustab noortele arstidele suvisel WHO konverentsil vastuvõetud Tallinna hartat. Eesti Arstide Liidu poolt tervitab delegaate eestseisuse liige ja ENÜ esimene president dr Indrek Oro.

Permanent Working Group of European Junior Doctors (PWG) on Euroopa spetsialiseeruvate arstide koostöökoda ja nende esindaja üleeuroopalistes struktuurides.

Eesti Nooremarstide Ühendus on Eesti Arstide Liidu allorganisatsioon, mis tegeleb arst-residentide koolitus- ja töötingimuste arendamisega. ENÜ-s on 250 liiget.

PWG koosoleku päevakord:

Friday
09:00 Postgraduate Medical Training Subcommittee Meeting (Agenda)
11:00 Coffee-break
11:15 EU/EEA Subcommittee Meeting (Agenda Updated)
13:30 Lunch
15:00 Parallel subcommittee Meetings: Medical Workforce & Economy
Medical Workforce (Agenda)
Economy (Agenda)
16:00 Coffee-break
16:30 Plenary meeting 1 (Agenda Updated)
18:00 Meeting adjournment

Saturday
09:00 Plenary meeting 2
11:00 Coffee-break
11:15 Plenary meeting 3
13:30 Lunch
15:00 Plenary meeting 4
16:00 Meeting closing

Arstide Täienduskoolituse Fondi stipendiumikonkurss

Postitanud

SA Arstide Täienduskoolituse Fond kuulutab välja stipendiumikonkursi
erialaseks täienduskoolituseks 2009. a I poolaastal

Taotluste esitamise tähtaeg on 25. november 2008.

Taotlus (blankett vt www.arstideliit.ee) tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil eal@arstideliit.ee

Eesti Arstide Liidu stipendium
• Stipendiumi on õigus taotleda Eestis töötavatel arstidel;
• Stipendiumi suurus on kuni 10 000 EEK. Stipendiumide arvu määrab sihtasutuse nõukogu;
• Stipendium antakse erialaseks täienduskoolituseks või ümberõppeks või osavõtuks erialasest kongressist või konverentsist. Eelistatud on taotlused osalemiseks Euroopas toimuvatel üritustel;
• Stipendiaadid on kohustatud läbitud koolituse teemadel avaldama erialast teavet sisaldava artikli ajakirjas Eesti Arst.

Eesti Nooremarstide Ühenduse koolitusstipendium
• Stipendiumi eesmärgiks on Eestis töötavate arst-residentide ja arstiharidusega doktorandide väliskoolituse toetamine;
• Stipendiumi suurus on kuni 10 000 krooni;
• Stipendium antakse erialaseks koolituseks või osavõtuks erialasest kongressist või konverentsist. Eelistatud on taotlused osalemiseks Euroopas toimuvatel üritustel;
• Stipendiaadid on kohustatud oma erialaga seotud teemal avaldama artikli ajakirjas Eesti Arst või Lege Artis.

MEDENT stipendium
• Stipendiumi eesmärgiks on Eestis töötavate noorte (kuni 35 a) hambaarstide ja hambaarstiteaduse doktorandide väliskoolituse toetamine;
• Stipendiumi suurus on kuni 10 000 krooni;
• Stipendium antakse erialaseks koolituseks või osavõtuks erialasest kongressist või konverentsist. Eelistatud on taotlused osalemiseks Euroopas toimuvatel üritustel.

Eesti Nooremarstide Ühenduse arst-residendi stipendium
• Stipendiumi eesmärgiks on toetada väljapaistvate arst-residentide erialast arengut;
• Stipendiumile saavad kandideerida kõik Eestis töötavad arst-residendid;
• Välja antakse 2 stipendiumi suurusega 25000 krooni; 1 stipendium antakse kirurgilise ja 1 mittekirurgilise eriala residendile;
• Stipendiumi taotlemiseks peab kandidaat esitama CV koos motivatsioonikirjaga; taotleja ei pea viitama konkreetsele koolitusüritusele vms, milleks stipendiumi kasutatakse (taotluse blanketti pole vaja täita);
• Stipendiumi sponsoriks on eraisik.

Eetikakonverents „Intensiivravi eetilised piirid“ 21. novembril Tartus

Postitanud

Eesti Arstide Liit korraldab 21. novembril 2008 Tartus Atlantise konverentsikeskuses meditsiinieetika konverentsi „Intensiivravi eetilised piirid“.

Ettekannetes ja neile järgnevas diskussioonis käsitletakse elu lõpuga seotud eetikaküsimusi. Juttu tuleb ajusurmast, elundidoonorlusest, laste intensiivravi võimalustest nii arstide kui patsientide vaatevinklist.

13.00 Avasõnad
13.10 Kui intensiivravi enam ei aita
dr Mari-Liis Ilmoja, Tallinna Lastehaigla
13.40 Kas ajusurma diagnoos on vajalik?
dr Katrin Elmet, TÜ Kliinikum
14.10 Surm – elu osa
Lauri Kurvits, Tallinna Lastehaigla eetikakomitee
14.40 Kohvipaus
15.10 – 16.40 Diskussioon

Osavõtt on tasuta, osalejatel palume registreeruda hiljemalt 17. novembril eal@arstideliit.ee

Ravimite käibemaksu tõusu peavad kinni maksma patsiendid

Postitanud

Eesti Arstide Liit on seisukohal, et praegu kehtivad käibemaksu soodustused on igati õigustatud ja nende kaotamine on vale ja kahjulik samm. Ravimite käibemaksu tõstmine ohustab inimeste tervist. Raamatute, ajakirjandusväljaannete ja kultuuriürituste piletite käibemaksu soodustuste kaotamine on kahjulik eesti kultuurile ja piirab paljude jaoks
informatsiooni kättesaadavust.

Valitsuse plaan, mis sunnib patsiente riigieelarve kärped oma taskust kinni maksma, on inimeste tervise seisukohalt väga lühinägelik. Arstide hinnangul on majanduslikult vähemkindlustatud patsientidel juba praegu raske kalleid ravimeid osta, ravimite hinnatõus halvendaks nende olukorda veelgi. Puuduliku ravi tagajärjel tekkida võivate tüsistuste ja krooniliste haiguste ägenemise ravi läheb kokkuvõttes kallimaks kui maksutõusust loodetav tulu, seda nii patsientidele kui haigekassale Käibemaksu tõstmine suurendab ka haiglate kulutusi ravimitele, seega jääb vähem raha ravi rahastamiseks ja arstiabi kättesaadavus halveneb.

Eesti on riigieelarvest tervishoiule tehtavate kulutuste poolest Euroopa Liidus viimaste hulgas, patsientide omaosalus on aga üks kõrgemaid. Juba praegu tasuvad patsiendid ligi 25% tervishoiukuludest, ravimite ostmisel koguni 37%. Tervishoiukulude suurendamise asemel kavatseb valitsus ravimite käibemaksu tõstmisega miljoneid kroone tervishoiust välja viia. Esialgne kava tõsta ravimite käibemaksu määr viielt protsendilt üheksale on nüüd asendunud veelgi radikaalsema ideega kaotada maksusoodustus täielikult ja lisada ka ravimite hindadele maksimaalne 18-protsendiline käibemaks. Inimeste omaosaluse edasine suurendamine muudab kvaliteetse ravi osale elanikkonnast kättesaamatuks.

Täienduskoolitus internetis

Postitanud

Eesti Arstide Liit pakub koostöös Briti Arstide Liiduga internetipõhist täienduskoolitust.
Internetilehel http://learning.bmj.com/international on kättesaadavad üle 440 õppemooduli väga erinevatel meditsiinilistel teemadel.
Täpse juhendi prooviversiooni kasutamiseks leiad allpool.
Hetkel on tegemist kolmekuulise katseajaga, mis kestab 1. septembrist kuni 30. novembrini. Eesti Arstide Liit kaalub võimalust tellida liikmeile selle õppekeskkonna kasutamise õigus.

1. Ava leht http://learning.bmj.com/international
2. Registreeru esimesel kasutuskorral sisestades töötava e-posti aadressi ja enda valitud salasõna
3. Kliki lingil „redeem voucher“, mis asub lehe parempoolses veerus
4. Sisesta voucher code’i väljale 235846
5. Vii registreerumine lõpuni ja saadki hakata süsteemi kasutama.

Arstide liidu avalik pöördumine Vabariigi Valitsuse poole

Postitanud

Eesti arstid soovivad abistada Gruusia relvakonfliktis kannatanuid
Arstide liidu avalik pöördumine Vabariigi Valitsuse poole

Eesti arstkond tunneb sügavat muret olukorra pärast Gruusias ja soovib aidata sõjategevuse tõttu kannatanud tsiviilelanikke.
Teeme Vabariigi Valitsusele ettepaneku, et kannatanutele pakutaks võimalust saada ravi ja järelravi Eestis. Arstid on valmis tegema ületunnitööd ja vajaduse korral töötama ka vabatahtlikena, et arstiabi kättesaadavus Eesti patsientidele ei halveneks. Arstide liit saab kaasa aidata ka ravi korraldamisel.

Arstide Täienduskoolituse Fond andis välja stipendiumid

Postitanud

SA Arstide Täienduskoolituse Fondi stipendiaadid 20. juunil 2008

EAL stipendiumid:

Kuldar Kaljurand – 10 000 kr
TÜK silmakliinik, oftalmoloog, Tartu AL
Koolitus Helsingi Ülikooli Silmakliinikus vitreoretinaalse kirurgia erialal

Aet Lukmann – 9000 kr
TÜK Spordimeditsiini- ja taastusravi kliinik, taastusraviarst ja kardioloog, Tartu AL
Euroopa Taastusravi ja Füüsikalise Meditsiini Kongress From Cell to Society, Brügges 3.-6. juunil 2008, suuline ettekanne

Inga Talvik – 4000 kr
TÜK Lastekliinik, neuroloog, Tartu AL
7. Põhja-Ameerika Raputatud Lapse konverents 5.-7.10.08, Vancouver, Kanada, suuline ettekanne raputatud lapse sündroomist Eestis

Erika Telnova – 7000 kr
TÜK AIK, Anestesioloog, Tartu AL
11. Venemaa Anestesioloogide Kongress, 23.-26.09.08, Peterburg

Andres Tiit – 6000 kr
Viljandi Haigla, üldkirurg, Viljandi AL
11th World Congress of Endoscopic Surgery, 2.-5. 09.08 Yokohama, Jaapan

ENÜ koolitussstipendiumid:

Marju Kelviste – 7000 kr
Scandinavian Hand Society Meeting Helsingis 3.-5.9.2008

Kairi Mansberg – 8000 kr
UEGW 16th United European Gastroenterology Week, Viin 18.-22.10.2008

Ruth Käär – 8000 kr
Euroopa Pediaatria Akadeemia II Kongress 24.-28.10 2008.a Nizzas, Prantsusmaal

Andrus Tikerpe – 8000 kr
26. CINP (Collegium Internationale Neuropsychopharmacologicum) Kongress Münchenis 13.-17.07.08

Kristo Kask – 6000 kr
Scandinavian Hand Society Meeting Helsingis 3.-5.9.2008

Arstide liit taastas oma iseseisvuse varem kui Eesti riik

Postitanud

Täna on Eesti Arstide Liidu tegevuse taastamise 20. aastapäev.

Eesti Arstideseltside Liit asutati 28. veebruaril 1921. a ja likvideeriti 1940. a sügisel kui ühiskonnaohtlik organisatsioon. 11. juunil 1988 tuli Tallinnas kokku Eesti Arstide Liidu esimene üldkogu, kes taastas liidu tegevuse.

„Arstide liit osales aktiivselt Eesti iseseisvuse taastamises ja tervishoiusüsteemi uuendamises.
Täna on arstide liidu peamised sihid tervishoiu rahastamise suurendamine ja arsti elukutse väärtustamine,“ ütles EAL president Andres Kork, kes 20 aastat tagasi oli üks liidu taaselustamise eestvedajaid.

Eesti Arstide Liit tähistab oma aastapäeva 13. juunil Tartus.
Kell 16 koguneme Toomemäele Vana Anatoomikumi ette, kus Tartu ja Tallinna Arstide Liidu esindajad teevad väikese mõtterännaku ajas tagasi. Rongkäigus läheme ülikooli aulasse, kus kell 17 algab pidulik koosolek. Aastapäevakõne peab arstide liidu president. Esineb Tartu Ülikooli Kammerkoor ja antakse üle EAL aumärgid. Õhtu jätkub Athena keskuses.

Eesti Arstide Liit on arstide kutseliit ja ametiühing, mille eesmärgid on rahva tervise kaitse, tervishoiupoliitika kujundamine ja meditsiinikultuuri edendamine ning oma liikmete kutsehuvide esindamine. Arstide liidus on 2776 liiget.

Tervishoiu rahastamise tulevik endiselt selgusetu

Postitanud

Täna Sotsiaalministeeriumis toimunud koosolekul tervishoiu rahastamispoliitika läbirääkimisi ei peetud, sest ministeerium ei tea veel, milliseid kulutusi tervishoiule lähiaastatel teha saab.

Koosolekul tutvustati Rahandusministeeriumi, Eesti Panga ja Haigekassa prognoose.
Kuigi Riigi eelarvestrateegia 2009-2011 peaks kinnitatama juba kolme päeva pärast, ei osanud sotsiaalminister tervishoiutöötajatele ütelda, millistest numbritest saab lähtuda tervishoiu rahastamispoliitika kokkuleppe sõlmimisel. Tänavuse negatiivse lisaeelarvega kärbiti ka riiklike ennetusstrateegiate rahastamist, mistõttu narkomaania, südamehaiguste ja vähiprogrammi tegevusi lükatakse edasi või vähendatakse nende mahtu. Maret Maripuu sõnul saab tervishoiukulusid planeerida ainult rahandusministeeriumi poolt määratud piirides.

Selle aasta esimeses kvartalis kasvas Eesti majandus aeglasemalt kui teistes Euroopa riikides. Tööpuuduse kasvu ja sotsiaalmaksu laekumise vähenemist 2009. aastal rahandusministeeriumi hinnangul siiski ette näha ei ole, palgad peaksid tõusma keskmiselt 11,8%. Haigekassa tulud kasvavad 2009. aastal tänavusega võrreldes 15%, palgakomponendi tõusuks planeeritakse veel kinnitamata eelarveprognoosis 5%, mis tähendab tervishoiutöötajatele umbes 6%-list reaalpalga langust. Arstiabi kättesaadavus oleneb eelkõige sellest, kas jätkub piisavalt selle osutajaid. Tänaste uudiste põhjal on tõenäoline, et arstide ja õdede puudus süveneb.

Eesti Arstide Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Sotsiaalministeerium ja haiglate liit tõestasid kohtus, et palgakokkulepet ei saavutatud

Postitanud

Eesti Arstide Liit ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit esitasid 13.03.07 hagi Harju Maakohtule Eesti Vabariigi ja Eesti Haiglate Liidu vastu nõudega tuvastada, et vastavalt 25. jaanuaril lepituskoosolekul saavutatud kokkuleppele on muudetud 23.09.04 sõlmitud kollektiivlepingus kehtinud palgatingimusi ja alates 1. aprillist 2007 on miinimumtunnitasu arstidele 99 kr ja õdedel jt keskastme tervishoiutöötajatel 52.50 kr.

Harju Maakohus jättis 21.09.07 otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus 1.02.08 apellatsioonkaebust ei rahuldanud ja jättis maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse (määrus 30.04.08).

Seega jõustus Harju Maakohtu otsus, kes jõudis järeldusele, et EAL ja EKTK ei saavutanud 2007.a läbirääkimistel kokkulepet Eesti Haiglate Liidu ja Sotsiaalministeeriumiga.

Tallinna Halduskohus tunnistas 14.09.07 õigusvastaseks riikliku lepitaja poolt lepitusmenetluses protokollide vormistamata jätmise tervishoiutöötajate 2007. aasta tunnipalga alammäärade osas kokkuleppe saavutamise kohta ning 2008. aasta tunnipalga alammäärade osas kokkuleppele mittejõudmise kohta Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliiduga.

Riiklik lepitaja edasi ei kaevanud, seega see osa otsusest jõustub.
Tervishoiutöötajate kutseliit esitas 15.10.07 apellatsiooni kaebuse rahuldamata jäetud osa kohta ja palus kohtul kohustada riikliku lepitajat koostama protokoll 2007. a. miinimumtunnitasude kokkuleppe kohta ning eriarvamuste protokoll 2008. a miinimumtunnitasude kokkuleppe mittesaavutamise kohta. Tallinna Ringkonnakohus ei ole seni kohtuistungi aega määranud.

Riik hoiab kokku kõige nõrgemate arvelt

Postitanud

Selle aasta negatiivne lisaeelarve, mis homme valitsusele kinnitamiseks esitatakse, haavab valusasti kõige nõrgemaid ja kaitsetumaid ühiskonnaliikmeid.

Kärbitavatest kuludest moodustavad lõviosa, peaaegu kolmandiku kogu lisaeelarve mahust sotsiaalvaldkonna kulud. Seega tunnevad ekslike prognooside hinda oma nahal kõige valusamalt just need, kellele riigil seni niigi vähe tähelepanu on jätkunud.

Puuetega inimeste avaldused ja piketid toetuste suurendamiseks on enamasti lõppenud ainult poliitikute lohutavate lubadustega. Nüüd aga tahetakse neid summasid veelgi vähendada. Julm on vähendada puuetega laste rehabilitatsioonitoetusi rohkem kui poole võrra. Riigieelarves selleks ettenähtud 42 miljonist kroonist võetakse ära 25 miljonit. Erivajadustega lastest võiksid tänu õigeaegsele rehabilitatsioonile saada oma eluga ise toimetulevad kodanikud, ilma selleta aga vajavad nad tõenäoliselt eluaeg riigilt toetust.

Enne lisaeelarve koostamist lubas rahandusminister Ivari Padar, et ravikindlustusraha ja pensione ei puudutata. Täna selgus, et haigekassa eelarve kaotab siiski üle poole miljardi, vaatamata sellele, et sotsiaalmaks on esimese nelja kuuga laekunud vastavalt eelarves planeeritule.

Kutsume Riigikogu üles lisaeelarvet sellisel kujul mitte kinnitama ja jätma vähemalt puuetega lastele toetused alles.

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Arstide Liit

Arstide Täienduskoolituse Fondi stipendiumikonkurss

Postitanud

SA Arstide Täienduskoolituse Fond kuulutab välja stipendiumikonkursi
erialaseks täienduskoolituseks 2008. a II poolaastal

Taotluste esitamise tähtaeg on 30. mai 2008.

Taotlus (blankett vt http://www.arstideliit.ee/et/arstide_taienduskoolituse_fond/index.html) tuleb saata e-postiga:
SA Arstide Täienduskoolituse Fond eal@arstideliit.ee

Eesti Arstide Liidu stipendium
• Stipendiumi suurus on kuni 10 000 EEK. Stipendiumide arvu määrab sihtasutuse nõukogu.
• Stipendiumi on õigus taotleda Eestis töötavatel arstidel.
• Stipendium antakse erialaseks täienduskoolituseks või ümberõppeks või osavõtuks erialakongressist või -konverentsist. Eelistatud on taotlused väljaspool Eestit toimuvateks üritusteks.
• Stipendiaadid on kohustatud läbitud koolituse teemadel avaldama erialast teavet sisaldava kirjutise ajakirjas Eesti Arst.
• Taotlus tuleb esitada elektrooniliselt

Eesti Nooremarstide Ühenduse koolitusstipendium
• Stipendiumi eesmärgiks on Eestis töötavate residentide ja arstiharidusega doktorandide väliskoolituse toetamine.
• Stipendiumi rahaline suurus on üldjuhul 5000 või 10 000 krooni. Stipendiumi suurust võib vajadusel muuta.
• Stipendium antakse erialaseks koolituseks või osavõtuks erialakongressist või -konverentsist.
• Eelistatud on taotlused osavõtuks Euroopas toimuvatest üritustest. Stipendiaat on kohustatud oma erialaga seotud teemal avaldama artikli ajakirjas Eesti Arst või Lege Artis.
• Taotlus tuleb esitada elektrooniliselt

Rahva tervise arvelt kokku hoida ei tohi

Postitanud

On viimane aeg, et ka Eestis hakatakse tervise ja tervishoiuga seotud väljaminekuid käsitlema kui investeeringut kodanike ja ühiskonna heaks, mitte kui tülikat kuluartiklit riigieelarves.

Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit pöördusid eile sotsiaalminister Maret Maripuu poole nõudmistega suurendada tervishoiu rahastamist, et patsientidele oleks võimalik osutada tänapäevasel tasemel arstiabi.

Eesti on rahvusvaheliselt tuntud halbade tervisenäitajate, madala keskmise eluea ja suure alkoholitarbimise poolest. Rahvastiku halb tervis on üks majanduskasvu takistav tegur. Arstiabi hinna ja kvaliteedi suhe Eestis on tunnistatud Euroopa Liidu riikidest parimaks, tervishoiule tehtavate kulutuste poolest oleme aga pingerea lõpus, kusjuures aastatel 2005–2007 on tervishoiukulutuste osakaal SKP-st vähenenud. Riigieelarve strateegia prognoosib tervishoiu kogukulude jõudmist 6,5%-ni SKP-st alles 2050. aastaks, seega jätab valitsuse teadlik poliitika meid veel terveks inimpõlveks Euroopa kõige halvemini rahastatud tervishoiusüsteemiga riigiks.

Hiljuti esitletud rahvastiku tervise arengukava üks eesmärke on luua patsiendikeskne tervishoiusüsteem, kus kõikidele on kättesaadav tänapäevasel tasemel arstiabi. Seda soovitakse saavutada ressursside optimaalse kasutamise kaudu, kuid kui raha ja tööjõudu on lihtsalt liiga vähe, siis pole optimeerimisest kasu. Finantseerimise suurendamise asemel planeeritakse 2009. aastaks hoopis ravikindlustuse eelarve vähenemist. Arengukavas peetakse vajalikuks riiklike strateegiate väljatöötamist noorte inimeste peamiste surmapõhjuste, alkoholi liigtarvitamise ja vigastuste ennetamiseks ja samas loobutakse sellest, kuna poliitilistel põhjustel ei taheta nende strateegiate väljatöötamiseks vajalikke rahalisi vahendeid eraldada.

Arstide ja õdede puuduse ja pikkade ravijärjekordade põhjuseks on eelkõige poliitilise tahte puudumine ja Sotsiaalministeeriumi suutmatus olukorra parandamiseks midagi ette võtta.

Peame vajalikuks, et Eesti Vabariigi Valitsus tagab kõikidele Eesti inimestele põhiseadusega ettenähtud õiguse tervise kaitsele ja võtab endale järgmised kohustused:
• tervishoiu rahastamispoliitikat muudetakse otsustavalt ja suurendatakse tervishoiukulude osakaalu sisemajanduse kogutoodangust 2010. aastaks vähemalt 6,5%-ni;
• alates 1. juulist 2008 kehtestatakse arstide miinimumpalgaks kahekordne Eesti keskmine palk ja õdede miinimumpalgaks 60% arsti palgast ehk 1,2-kordne Eesti keskmine palk.

Olukorda, kus ülalnimetatud kohustusi ei täideta ja riigieelarve strateegias 2009–2012 ning tervishoiu rahastamispoliitika kokkuleppes ei nähta ette tervishoiu rahastamise suurendamist, käsitleme Sotsiaalministeeriumi selge soovina probleemide lahendamise asemel tervishoiutöötajatega konflikti astuda. Sel juhul on Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit sunnitud valmistuma töörahu katkestamiseks käesoleva aasta sügisel.

Eesti Arstide Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Teeme Eesti puhtamaks ja tervislikumaks!

Postitanud

Eesti Arstide Liit kutsub kõiki arste ja teisi tervishoiutöötajaid ühinema tuhandete teiste kaaskodanikega, kes on nõuks võtnud 3. mail endale ja oma kodumaale kingitus teha ja koristada Eestimaa tema 90. sünnipäevaks puhtaks!

Paljud haigused saavad alguse saastunud keskkonnast ja mustusest. Puhas elukeskkond on tervislik ja puhastamist vajab kogu Eesti. Alustame prügi koristamisest.

Kodanikualgatusega liituda ja Eesti ajaloo suurimale koristusaktsioonile registreeruda saab kuni 27. aprillini kodulehel www.teeme2008.ee

Palume koristuspäeval osalevaid arste ja õdesid nõustada ja abistada oma kaaslasi võimalike õnnetuste või terviserikete korral. Et korraldajatel oleks teada, kelle poole saab vajaduse korral pöörduda, andke palun oma kontaktandmed kohalikele koordinaatoritele.

Kohalike koordinaatorite kontaktid maakondade ja valdade kaupa leiate kampaania kodulehelt. Täpsemaks infoks ja registreerimiseks kontakteeruge kohalike koordinaatoritega.

Teeme ära!

Eesti Arstide Liit

Tallinna Arstide Liidu juhatuse esimees on dr Toomas Kariis

Postitanud

Tallinna Arstide Liidu juhatus valis kolmapäeval 09. aprillil uue juhatuse esimeheks Ida-Tallinna Keskhaigla arsti dr Toomas Kariisi.

„Tallinna Arstide Liit on üks tooniandvamaid piirkondlike organisatsioone Eesti Arstide Liidus. Loodan, et Tallinna arstide ühtsus ja ühtekuuluvus suureneb veelgi ning koostöös Eesti Arstide Liiduga suudetakse arendada kollegiaalsust, seista arstikutse huvide eest ning pakkuda patsientidele ikka parimat võimalikku ravi. Tallinna Arstide Liidu liikmeks olemine on Tallinna arstide ühtekuuluvuse ja kutse väärtustamise näitajaks.“ ütles dr Toomas Kariis

Tallinna Arstide Liitu kuulub täna ligi 1200 Tallinna arsti.

Tallinna Arstide Liidu uude juhatusse kuuluvad veel Külliki Suurmaa, Piret Viiklepp, Ann Paal, Peeter Ross, Eero Merilind, Kaja Arbeiter, Andres Lehtmets, Jaan Tepp, Andrus Arro ja Peeter Mardna.

Tervishoiu rahastamine suureneb teosammul

Postitanud

Sotsiaalminister Maret Maripuu tunnistab, et Eesti jääb kuni 2050. aastani halvima tervishoiu rahastamisega riigiks Euroopa Liidus.

Täna kohtusid tervishoiu rahastamise poliitilise kokkuleppe läbirääkimistel valitsuskomisjoni, haigekassa, haiglate liidu ja tervishoiutöötajate liitude esindajad. Kokkuleppega soovivad kõik osapooled võtta konkreetsed kohustused, et muuta tervishoiusüsteemi paremaks ja lahendada selle kitsaskohti.

Leppe projekti koostades lähtusid Eesti Arstide Liit ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit Riigieelarve strateegiast 2008–2011, mille järgi kasvavad tervishoiu kogukulud aastaks 2010 vähemalt 6,5%-ni SKP-st. Nende numbrite paikapidavust on sotsiaalminister Maret Maripuu korduvalt kinnitanud nii Riigikogu sotsiaalkomisjonile kui rahastamispoliitika kokkuleppe osapooltele.

Täna teatas Rahandusministeeriumi esindaja Kadri Maasik, et tervishoiukulutuste osakaalu tõusu 6,5%-ni planeeritakse alles 2050. aastaks. Maret Maripuu möönis, et eelarvestrateegias on viga, mida Sotsiaalministeeriumis seni polnud märgatud.

Olukorra teeb halenaljakaks tõik, et samas situatsioonis olid rahastamiskokkuleppe osalised ka 2006. aastal läbirääkimisi alustades. Ka siis muutus Riigi eelarvestrateegias seisnud aastanumber „havi käsul“ ehk Rahandusministeeriumi tahtel. Eelarvestrateegia on valitsuses kinnitatud alusdokument riigieelarve koostamiseks.

Hiljuti avaldatud Eesti Inimarengu Aruanne nendib, et meie inimeste tervis ja elukvaliteet on kehvapoolsed. ÜRO inimarengu järjestuses on Eesti langenud 44. kohale peamiselt halbade tervisenäitajate ning madala oodatava eluea tõttu.

Seega oleks ootuspärane tervishoiule rohkem tähelepanu pöörata. Kui aga riigi prioriteedid on teised, siis tuleks rahvale ka ausalt välja ütelda, et praegu planeeritava rahastamistaseme juures tervishoiusüsteemi oluliselt paremaks muuta pole võimalik. Tuleb leppida arstide ja õdede nappuse ja üha pikenevate ravijärjekordadega.

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit

Valvetöö rahastamine haiglates peab vastama patsientide vajadustele

Postitanud

Sotsiaalministeerium on tunnistanud tõsiasja, et meie tervishoius on tõsine arstide puudus. Haigla liikide nõuete muutmisega ja kohustuslike valveringide arvu vähendamisega neljalt kahele soovitakse olemasolevat tööjõudu kõige optimaalsemalt kasutada.

Rangetest käskudest ja kohustustest loobumine ja haiglatele suurema otsustusvabaduse andmine on positiivne, kuid koos miinimumnõuete vähendamisega ei tohi piirata vajalikku rahastamist. Kui patsientidele õigeaegse ja kvaliteetse erakorralise arstiabi tagamiseks peab valves olema kolm või neli arsti, siis peab haigekassa vastavalt sellele ka valmisoleku eest tasuma. Kindlasti tuleb arvestada piirkondlikke iseärasusi, elanike arvu haiglate teeninduspiirkondades ja näiteks Kuressaare haigla saarelist asukohta.

Mõnes väiksemas üldhaiglas võib piisata ka kahest valvearstist ja lisaks teiste erialade nn koduvalvetest. Peab siiski kaaluma ka muudatustest tulenevaid võimalikke tagajärgi. Valveid käivad praegu tegemas ka teiste haiglate arstid, koduvalves saab olla vaid haigla läheduses elav arst, samuti võib ümberkorraldusi vajada kiirabi tegevus.

Arstide liit on seisukohal, et koduvalvete tasustamist on vaja parandada. Koduvalve ei tähenda piiranguteta vaba aega, vaid arst peab nii päeval kui öösel olema valmis poole tunniga patsiendi juurde jõudma. Meie tööseaduste järgi on valveaja kestus kuni 30 tundi kuus. Neid tunde ei arvata tööaja hulka ning nende eest maksab tööandja lisatasu, mille suurus määratakse kollektiiv- või töölepinguga.
Arsti koduvalve tunnitasuks tuleb kehtestada vähemalt 50% arsti miinimumtunnitasust ja valve ajal tegelikult haiglas töötatud ning tööteel oldud aja eest maksta töötasu 100% ja lisatasu ületunnitöö eest.

Kahtlemata on õige püüda nii tööjõudu kui raha kõige efektiivsemalt kasutada, kuid ennekõike tuleks mõelda, mida teha, et arstide arvu vähenemist peatada.

Eesti Arstide Päevad 13. ja 14. märtsil Tallinnas

Postitanud

Tänavused Eesti Arstide Päevad peetakse 13. ja 14. märtsil Tallinnas Salme Kultuurikeskuses.

Konverentsiteemad on:
* Doktor, mis mul tegelikult viga on? (noooruki tervisemured)
* Diabeedi moodne ravi
* Bioloogiline ravi – uus suund meditsiinis
* e-tervis – elu võimalikkusest virtuaalses keskkonnas

Näitusel tutvustatakse uusimaid ravimeid ja meditsiinitooteid.

Täpsemat infot ja osavõtutingimusi näed EAP2008 logole klõpsates.

Saaremaa arstid taunivad valvesüsteemi muutmist

Postitanud

Avalik pöördumine Eesti Vabariigi sotsiaalministri, regionaalministri, õiguskantsleri, kõigi saarlaste ja suvesaarlaste poole.

Meid, Saaremaa arste, teeb murelikuks EV Sotsiaalministeeriumi 19. 08. 2004 määruse nr. 103 “Haigla liikide nõuded” muutmise eelnõu. Nimelt näeb kavandatav muudatus ette, et praeguse nelja valvearsti asemel hakkab alates aprillikuust üldhaiglates valves olema vaid kaks arsti.
Juhime tähelepanu asjaolule, et kavas jäetakse arvestamata Saare maakonna ja Kuressaare Haigla regionaalne eripära – saareline asukoht.
Lubamatu on jätta rahastamata ja lõhkuda praegune hästitoimiv valvesüsteem, jätta Saare maakonna elanikud ja nende külalised edaspidi ilma õigeaegsest kvaliteetsest arstiabist.
Riik peab tagama võrdsed võimalused kõigile oma elanikele, sealhulgas ka kõrgema etapi haiglatest kaugemal elavatele inimestele.
Kavatsetav muudatus ei arvesta, et patsiendi transport Saare maakonnast kõrgema etapi raviasutusse on tänu püsiühenduse puudumisele sootuks aeganõudvam kui mandril, sageli ilmastikuolude tõttu igasugune ühendus mandriga puudub. Samuti ei arvesta muudatus, et inimeste arv kasvab maakonnas kevadsuvisel perioodil mitmekordeks suvesaarlaste ja turistide arvelt. Kahel arstil ei ole võimalik tagada haiglas viibivate patsientide järelvalvet, sealhulgas intensiivravi osakonna patsientide ravi ning samal ajal anda erakorralist abi kiirabi poolt toodud ning ise haiglasse pöördunud abivajajatele.
Selline negatiivne muutus halvendab kvalifitseeritud arstiabi kättesaadavust, soodustab noorte perede lahkumist Saare maakonnast. Kavandatud muudatus ei soodusta noorte eriarstide tööleasumist Kuressaare Haiglasse.
Oleme nõus, et ökonoomne majandamine on tervishoius oluline, kuid ka turumajanduse tingimustes ei tohi tervisest saada kaup, haigest inimesest klient ega arstikunstist klienditeenindamine. Ka ministeeriumi ametnikul tuleks säilitada terake tervet talupojamõistust. Saaremaad tuleb käsitleda erijuhtumina ning jätta Kuressaare Haiglas jõusse praegune hästitoimiv valvesüsteem. See oleks üks reaalne ja väga vajalik tegu meie riigi paljuräägitud, kuid vähetoimivas regionaalpoliitikas.

Nõuame, et sotsiaalministeerium võtaks muudatuste sisseviimisel arvesse saarelisest asukohast tulenevat eripära ja jätaks Kuressaare Haiglas alles praegu kehtiva ööpäevaringse nelja valveringi rahastamise!
Nõuame, et kõigile Eesti elanikele oleks tagatud igal hetkel operatiivne ja kvaliteetne meditsiiniabi ning vajalik arstliku valvesüsteemi rahastamine!

Saaremaa Arstide Selts
Eesti Arstide Liidu piirkondlik liit

Uus töölepinguseadus halvendab arstiabi kättesaadavust

Postitanud

Töölepingu osapooltena ei ole tööandja ja töötaja võrdsed partnerid, sest nende võimalused oma õiguste eest seista on erinevad. Töösuhteid reguleerivad seadused peavad tagama töötaja kui nõrgema poole kaitse, praegune eelnõu on aga kõvasti kaldu tööandja kasuks. Seetõttu on arstide liit seisukohal, et esitatud eelnõu tuleb kõrvale jätta.

Meie tervishoiu üks suurimaid probleeme on tööjõupuudus, mis on pikkade ravijärjekordade üks peamisi põhjuseid. Arstid ja õed on Eestist võõrsile tööle läinud peamiselt halvasti korraldatud ja alarahastatud tervishoiusüsteemi ja oma töö vähese väärtustamise tõttu. Töö- ja palgatingimusi veelgi halvendav seadus kallutab ka seni lahkumise ja jäämise vahel kahelnuid pigem äramineku kasuks otsustama. Kahjuks kannatavad seetõttu eelkõige patsiendid, kellele arstiabi muutub üha raskemini kättesaadavaks.

Seaduseelnõu, mis tunduvalt vähendab kõikide töötajate sotsiaalseid tagatisi, on eriti vaenulik tervishoiutöötajate suhtes. Tervishoius ei kehti öötöö piirangud, summeeritud tööaja puhul rakendatakse ületundide arvestamisel pikemat perioodi, õiguse lühendatud tööpäevale kaotavad anestesioloogid, intensiivraviosakondade töötajad, operatsiooniõed jt, kelle tööaeg on praegu lühem tervist ohustavate töötingimuste tõttu.
Tasu puhkepäevadel ja riiklikel pühadel töötatud aja eest väheneb kaks korda, õhtul kella kuuest kümneni töötamise eest lisatasu maksta enam vajalikuks ei peeta.
„Kuna uuringutulemuste järgi on öösel töötamine tervisele kahjulik, õhtusel ajal töötamise mõju tervisele aga uuritud ei ole, siis järelikult õhtutundidel töötamine tervist ei kahjusta,“ selgitas üks seaduseelnõu autoreid, Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja Egle Käärats.

Haiglad töötavad 24 tundi ööpäevas ja 365 päeva aastas, suur osa sellest ajast on valvetöö. Seni on nädalavahetustel ja riigipühadel valveid tegema motiveerinud arvestatav lisasissetulek, edaspidi võib töö korraldamine haiglates üsna keeruliseks muutuda.
Liigutav on seaduseloojate hoolitsus arstide ja õdede tervise eest ja soovitus neil pärast puhkepäeval töötamist nädala sees puhata. Ainult et kes siis tööpäevadel haigeid ravib? Riigikontrolli audit osutas juba 2005. aastal, et kui kõik tervishoiutöötajad töötaksid ühel töökohal, jääks tervishoiusektoris täitmata ligikaudu 8000 töökohta.

On tähelepanuväärne, et tervishoiukorralduse eest vastutav Sotsiaalministeerium on koostanud eelnõu, mis ähvardab raviasutuste töö pea peale pöörata. Tervishoius pole paindlikkusega suurt midagi peale hakata, vaja on kõrge kvalifikatsiooniga kogenud töötajaid, keda lühikese ajaga välja ei koolita.

Töösuhteid reguleerivate seaduste muutmiseks on kõigepealt vaja töötajate ja tööandjate kokkulepet. Eesti Arstide Liit, kuhu kuulub ligi 75% töötavatest arstidest, on valmis sotsiaaldialoogis osalema.

Arstid soovivad anda patsientidele võimaluse ennast Euroopas ravida

Postitanud

Täna toimunud tervishoiutöötajate ja haiglate liidu esindajate kohtumisel sotsiaalministriga tegid Eesti Arstide Liit ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit ettepaneku anda Eesti elanikele võimalus saada arstiabi ka teistes Euroopa Liidu riikides, kusjuures ravi eest tasuks haigekassa meil kehtiva hinnakirja järgi ja hinnavahe kataks patsient ise. „Olukorras, kus tervishoiutöötajate vähesuse tõttu Eestis arstiabi kättesaadavus halveneb ja järjekorrad pikenevad, võiks inimestele anda niisuguse võimaluse juba enne, kui hakkab kehtima Euroopa Liidu direktiiv,“ ütles arstide liidu president Andres Kork.
Sotsiaalminister Maret Maripuu pidas ettepanekut innovatiivseks ja kaalumist väärivaks.

Kohtumise põhiteemana arutati tervishoiu rahastamise poliitilise kokkuleppe projekti. Eelmise aasta kevadel arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu tehtud ettepanek rahastamisläbirääkimisi jätkata hakkab nüüd tõepoolest realiseeruma. Minister lubas teha valitsusele ettepaneku vaadata üle eelmisel aastal moodustatud valitsuskomisjoni koosseis ja jätkata läbirääkimisi samaaegselt riigi eelarvestrateegia koostamisega.

Arstide ja õdede selle aasta palkade osas pole endiselt selgust. Aasta tagasi peetud palgaläbirääkimistel 2008. aasta miinimumtunnitasudes kokkuleppele ei jõutud. Eesti Arstide Liidul ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidul ei ole seetõttu töörahu kohustust, kuigi riiklik lepitaja eriarvamuste protokolli vormistamata jättis. Halduskohtu otsuse järgi oli lepitaja tegevus seadusevastane.
Täna said arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit sotsiaalministrilt ja haiglate liidu esimehelt Urmas Sulelt selge vastuse, et nende korduvaid ettepanekuid töörahu säilitamise võimaluste üle konsulteerida, vastu ei võeta ja arstide palka arvestatakse haigekassa hinnakirja alusel. 13%-line palgatõus ei peata kindlasti arstide ja õdede lahkumist Eesti tervishoiust. Kutseliidud peavad nüüd otsustama, missugune on kõige tõhusam viis oluliste muudatuste saavutamiseks, sest praeguses patsientide huve kahjustavas tervishoiusüsteemis töötamise jätkamine ei ole kooskõlas meditsiinieetikaga.

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit

Eesti Arstide Liit ja Ravimitootjate Liit kirjutasid alla ühisprotokollile

Postitanud

17. detsembril kirjutasid Eesti Arstide Liit ja
Ravimitootjate Liit Tallinnas Rahvusraamatukogus alla
ühiste seisukohtade protokollile arstkonna ja ravimitootjate
vahelisest koostööst.

Arstkond, keda esindab Eesti Arstide Liit (EAL) ja ravimitootjad,
keda esindab Ravimitootjate Liit (RL), olles teadlikud oma otsesest
vastutusest patsientide ja ühiskonna ees, pidasid oluliseks koostada
juhised omavaheliseks suhtlemiseks.

Arstkonna ja ravimitootjate ühiste seisukohtade protokolliga on
kaetud kõik olulisemad koostöövaldkonnad: registreeritud ravimite
tooteinformatsioon ja -arendus, ravimitootjate korraldatud ja
spondeeritud üritused, kliinilised uuringud ning konsultatsioonid ja
kokkulepped.

Arstkonna ja ravimitootjate koostöö on tähtis ja vajalik nii
patsiendikaitse kui ka ravi tõhususe seisukohalt igas ravimite
arendamise ja kasutamise staadiumis. On tähtis, et arstkonna ja
ravimitootjate koostöö põhineks üldistel põhimõtetel, mis tagaksid
kõrged eetilised standardid ja patsientide õigused ning arvestaksid
ühiskonna ootustega, säilitades samas mõlema poole sõltumatuse oma
tegevuste juhtimisel. Mõlemale poolele vajaliku sõltumatuse ja
usaldusväärsuse kindlustamiseks peavad omavahelised koostöösuhted
olema täielikult läbipaistvad.

Mõnd koostöövaldkonda reguleerib õiguslikult Eesti Ravimiseadus.
Arstidel ja ravimitootjatel on olemas oma eetikakoodeksid, millest
nad oma tegevuses juhinduvad. Lisaks sellele peavad EAL ja RL
vajalikuks järgida koostöös mõlemale poolele vastuvõetavaid eetilisi
põhimõtteid, mis on kirjas ühisdeklaratsioonis.

Allakirjutatud ühisdeklaratsioon põhineb Euroopa Alalise Arstide
Komitee (CPME) ning Euroopa Ravimitootjate Föderatsiooni ja Liitude
(EFPIA) samasisulisel deklaratsioonil.

Eesti Arstide Liit on arstide vabatahtlik mittetulunduslik
kutseühing. EAL asutati 1921. a. ja selle tegevliikmeteks võivad olla
kõik eesti arstid, toetajaliikmeteks mittemeditsiinilise
kõrgharidusega isikud. EAL eesmärgid on eesti arstkonna ühendamine,
tervishoiupoliitika kujundamine ja meditsiinikultuuri edendamine ning
oma liikmete kutsehuvide ja -õiguste kaitsmine. Praegu on EAL liikmete
arv 2788.

Ravimitootjate Liit on 1996. aastal asutatud mittetulundusühing, mis
esindab Eestis tegutsevaid uurimistööl põhinevaid originaalravimite
tootjaid ja geneerilisi ravimeid tootvaid ravimifirmasid, kelle
toodang on mõeldud müügiks retsepti alusel või professionaalsete
tervishoiutöötajate kontrolli all ning kes lähtuvad oma töös
eetilistest printsiipidest.

Praegu kuulub Ravimitootjate Liitu 22 liiget.

Eesti riik ei taga kodanikele põhiseaduslikku õigust tervise kaitsele

Postitanud

Eesti Arstide Liidu üldkogu avaldus 1. detsembril 2007

Riigi ülesanne on oma kodanikku kaitsta ja vajaduse korral aidata. Põhiseaduse § 28 ütleb, et igaühel on õigus tervise kaitsele. Tulenevalt sellest õigusest peab riik looma tervishoiusüsteemi, mis teeb arstiabi inimesele kättesaadavaks. Samuti on riik kohustatud aktiivselt tegutsema, et tingimused tervise kaitsmiseks jätkuvalt paraneksid.

Tegelikult teeb riik olukorra parandamiseks vähe. Tervishoiukulude osakaal sisemajanduse kogutoodangust on alates 2005. aastast pidevalt vähenenud. Eesti kulutab teiste Euroopa riikidega võrreldes tervishoiule kõige vähem raha, seetõttu on meil pikad ravijärjekorrad, tööjõupuudus, vilets infrastruktuur ja halvasti juhitud süsteem.

Hoolimata ebapiisavast rahastamisest on meie meditsiinisüsteem tunnistatud Euroopa kuluefektiivseimaks. Võimalik on see tänu sellele, et arstid ja õed teevad piltlikult öeldes kahe inimese tööd poole inimese palga eest. Tööjõupuudus tervishoius ei ähvarda mitte tulevikus, vaid on juba reaalsus.
Praegused tingimused sunnivad arste pidevalt valima halva ja veel halvema vahel. Üks võimalus oleks keelduda topeltkoormusest ja varjatud ületundidest ning jätta patsiendid veelgi kauemaks järjekorda ootama. Teine – töötada samamoodi edasi, teades, et väsimus ja stress võivad põhjustada fataalseid vigu. Mõlemad variandid on vastuolus arstieetikaga, kuid süsteemi muutmata sellele dilemmale lahendust ei ole. Juba liiga palju arste on sellepärast Eestist lahkunud.

Arstid ei taha enam kaasa aidata niisuguse patsientide huve eirava süsteemi püsimisele ja nõuavad tõhusaid ning kiireid muudatusi. Arstide liit on korduvalt esitanud sotsiaalministrile ettepanekuid tervishoiu rahastamise kokkuleppe sõlmimiseks. Kokkuleppe nurgakiviks on tervishoiu kogukulude suurendamine. Samuti tuleks juba järgmisest aastast kehtestada raviteenustele tegevuspõhised hinnad, milleks haigekassas on küllaldaselt vahendeid.

Valitsus ei taha võtta riigi eelarvestrateegiale vastavat kohustust tõsta tervishoiukulutuste osakaalu SKP-st 2010. aastaks 6,5%-ni. Sotsiaalministri arvates tuleb see punkt tervishoiu rahastamispoliitika kokkuleppest välja jätta.

Sotsiaalministeerium ei ole poliitilise tahte puudumise tõttu tervishoiu korraldamisega toime tulnud. Arstide liidu arvates tuleks kaaluda tervishoiuministeeriumi taastamist, et õigus tervise kaitsele ei oleks ainult ilus rida põhiseaduses.

EAL üldkogu otsused

Postitanud

Eesti Arstide Liidu üldkogu otsused 1.12.2007

1. Kinnitada EAL presidendi aruanne 2007. a tegevuse kohta ja EAL majandustegevuse
aruanne 2006. a kohta.

2. Kinnitada EAL 2008. a eelarve.
2008. a on EAL liikmemaks 99 kr kuus, ENÜsse kuuluval residendil, doktorandil 66
kr kuus, mittetöötaval liikmel 99 krooni aastas;

3. EAL tulevane president on Andrus Mäesalu, kelle volitused algavad 01.01.2009. a. ja
kestavad 3 aastat.

4. Võtta vastu avaldus Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu
Meditsiiniinfokeskuse toetuseks.

5. Võtta vastu üldkogu avaldus Eesti riik ei taga kodanikele põhiseaduslikku õigust
tervise kaitsele ja saata see Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule ning levitada
massimeediavahendite kaudu.

EAL avaldus Meditsiiniinfokeskuse toetuseks

Postitanud

Eesti Arstide Liidu üldkogu avaldus Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Meditsiiniinfokeskuse toetuseks.

Pidades Eesti Meditsiiniraamatukogu reorganiseerimisel moodustatud Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu (TLÜ AR) Meditsiiniinfokeskust tervishoiusüsteemi lahutamatuks osaks erialase oskusteabe, õppe- ja teaduskirjanduse koguna, meditsiinilise bibiliograafiakeskusena ja elektrooniliste andmebaaside vahendajana nii arstiteadlastele, tegevarstidele, arstiteaduse üliõpilastele, teistele tervishoiutöötajatele kui ka tervisest huvitatud elanikkonnale kogu Eesti Vabariigis,

pöördub Eesti Arstide Liit

1) Vabariigi Valitsuse poole taotlusega tagada riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu TLÜ AR Meditsiiniinfokeskuse baasrahastamine personalikuludeks, kogude komplekteerimiseks, tööks andmebaasidega ja klienditeeninduseks vähemalt samas mahus endise Eesti Meditsiiniraamatukogu eelarvega (ca 2 miljonit krooni aastas), arvestades seejuures tarbijahinnaindeksi kasvu;

2) EAL üldkogu pöördub TLÜ AR poole taotlusega jätkata Meditsiiniinfokeskuse kaudu osalemist Euroopa Meditsiiniraamatukogude Liidus, et säilitada Euroopa standarditele vastav meditsiinibibliograafia- ja meditsiiniraamatukoguteenuse kvaliteet;

3) EAL üldkogu pöördub Eesti tervishoiu- ja meditsiiniharidust andvate asutuste, tervishoiu keskasutuste ja meditsiiniüldsuse poole palvega teadvustada jätkuvat vajadust riiklikult tagatud professionaalse meditsiiniraamatukogu- ja meditsiinibibliograafiateenuse järele ning aktiivselt toetada ja nõustada ülesehitatavat TLÜ AR Meditsiiniinfokeskust vastavalt oma tegevusprofiili ootustele ja vajadustele.

Soodne koolitusvõimalus: Soome Lääkäripäivät 2008

Postitanud

Lääkäripäivät on Soome Arstide Liidu (Lääkäriliitto) iga-aastane suurüritus, mis hõlmab mitmekesist täienduskoolitusprogrammi ja suurt meditsiinifirmade messi.
2008. a Lääkäripäivät toimuvad 6.-10. jaanuaril Helsinki Messikeskuses Pasilas. Avamine 6. jaanuaril kell 16.

Koostöös Soome Arstide Liiduga pakub Eesti Arstide Liit oma liikmetele võimalust osaleda soodushinnaga 20 EUR/1 päev või 60 EUR/4 päeva.
Sõidu ja majutuse eest hoolitseb iga osaleja ise.
Info ja programm vaata www.laakaripaivat.fi
NB! Loengud on põhiliselt soome keeles.

Soodushinnaga kohtadele kandideerida soovijatel palume registreeruda hiljemalt 10. detsembriks EALs: eal@arstideliit.ee
Kirjutage palun oma nimi, eriala, töökoht, mis kuupäevadel soovite osaleda, postiaadress, kuhu saata osavõtutasu arve, e-mail ja kontakttelefon.
Arvet saab tasuda pangaülekandega või kohapeal, märkige, kumba varianti kasutate.

EAL üldkogu koosolek 1. detsembril Tallinnas Magdaleena haiglas

Postitanud

Eesti Arstide Liidu üldkogu koosolek toimub Tallinnas Magdaleena haigla saalis laupäeval, 1. detsembril algusega kell 11.00.

Päevakord:

10.30 Osavõtjate registreerimine, kohv
11.00 Avamine
11.05 Koosoleku juhataja ja protokollija, häältelugemise komisjoni ja
redaktsioonikomisjoni valimine; päevakorra kinnitamine
11.15 EAL presidendi aruanne 2007.a. tegevuse kohta;
EAL majandustegevuse aruanne 2006. a. kohta;
diskussioon; aruannete kinnitamine
12.00 EAL 2008. a. eelarve kinnitamine
12.15 EAL aumärkide üleandmine
ENÜ arst-residendi stipendiumite üleandmine
12.30 Kandidaatide ülesseadmine EAL presidendi valimisteks, kandidaatide
tutvustamine; valimised
13.00 lõunavaheaeg
14.00 Ettekanne aktuaalsel päevateemal
Sõnavõtud ja diskussioon
Lõppdokumendi vastuvõtmine
16.00 Valimistulemuste teatamine
16.15 Koosoleku lõpetamine

Päeva teise poole arutelude ja lõppdokumendi sisu ning üldkogu otsused sõltuvad sellest, mis võimalused on järgmise aasta palganõude täitmiseks. Praeguse seisuga pole sotsiaalminister nõus seda teemat isegi arutama.

Üldkogu delegaate registreerivad piirkondlikud liidud. Koosolekul osalema on oodatud kõik EAL liikmed, ka need, kes pole valitud hääleõigusega delegaatideks.

Sotsiaalminister keelab streikida

Postitanud

Sotsiaalminister Maret Maripuu ei võtnud vastu ettepanekut konsulteerida töörahu säilitamise võimaluste üle ja teatas ametlikus vastuses Arstide Liidule ja Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidule, et neil on streigi korraldamine keelatud.

Alates 2006. aasta sügisest, kui tekkis reaalne oht tervishoiutöötajate üldstreigiks, on riigi esindajad püüdnud selle toimumist iga hinna eest takistada. Juba eelmise aasta oktoobris, kui riikliku lepitaja puudumise tõttu ei saanud läbi viia lepitusmenetlust, tõdes õiguskantsler, et sellega rikuti töötajate põhiseaduslikke õigusi.

Jaanuaris venitas riiklik lepitaja tahtlikult lepitusprotsessi, esinedes sealjuures ajakirjanduses pidevalt ähvardustega, et tema streikida ei lase ja lepitusmenetluse ajal algav streik on ebaseaduslik. Lõpuks jättis lepitaja vormistamata seaduses ettenähtud protokollid. See tekitas segaduse 2007. aasta miinimumtunnitasude ümber ja ametiühingud olid sunnitud kohtusse pöörduma.

Halduskohus on lepitaja tegevuse õigusvastaseks tunnistanud, kuid eesmärk oli saavutatud – streik jäeti ära.

Sotsiaalminister teadis kevadest peale, et kui pole kollektiivlepingut, ei ole ka töörahu.
Arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit on korduvalt soovinud konsulteerida töörahu säilitamise võimaluste üle. Tervishoiutöötajate eesmärk ei ole mitte streik, vaid olukorra lahendamine, et arstiabi osutamine ei katkeks ja patsiendid ei kannataks. Ilmselt aga on palgaprobleemide sisuline arutamine võimalik ainult otsese streigiähvarduse survel, muidu jutule ei võeta.

Viimase aasta sündmuste tõttu on arstidel ja õdedel selge, et Eesti Vabariigis ei lasta neil oma huve kõikide põhiseaduses lubatud vahenditega kaitsta. Riigi suhtumine ei üllata meedikuid juba ammu, kuid streikimise otsene keelamine on siiski uus tase.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonide järgi on õigus streikida üks peamisi vahendeid, mille abil töötajad ja nende organisatsioonid saavad edendada ja kaitsta oma sotsiaalseid ja majanduslikke huvisid. Kui streigi korraldamine tehakse võimatuks või see pahauskselt nurjatakse, on riigil kohustus hoolitseda selle eest, et töötajate põhiõiguste rikkumine lõpetataks.

Mida teha aga siis, kui riigivõimu esindav minister streigiõigust püüab piirata? Arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit on otsustanud pöörduda õiguskantsleri poole.

Sotsiaalministri poolt põhjenduseks toodud kollektiivse töötüli lahendamise seaduse §12 lõige 2 keelab tõepoolest streigi korraldamise alates kohtusse pöördumise päevast. Juristiharidusega minister unustas aga läbi lugemata sama paragrahvi lõike 1, mis ütleb, et streigikeeld kehtib kollektiivlepingu täitmisest tulenevate kohtuvaidluste korral. Meie taotleme esialgu kokkuleppe sõlmimise tunnustamist, võib-olla jõuame edaspidi ka selle täitmise nõudmiseni.

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit