Andres Korgi ettekanne “Meditsiin2012″
Angelga Poolakese ettekanne töötasude teemal.
Maris Jesse ettekanne rahvatervise teemal.
Tag Archives: Eesti Arstide Liidu üldkogu
Eesti Arstide Liidu üldkogu avalik pöördumine Vabariigi Valitsuse ja Eesti Haiglate Liidu poole
Arstkond soovib ennetada olukorda, kus patsiendid ei saa enam arstiabi Eesti arstidelt ja õdedelt. Meie eesmärk on anda tervishoiutöötajatele motivatsioon kodumaal haigeid ravida.
Eestis on üks efektiivsemaid tervisesüsteeme Euroopas, kuid rahastamine ei vasta ravimahule. Arstiabi kvaliteeti on suudetud säilitada ainult arstide ülekoormuse hinnaga.
Eesti seaduste järgi loetakse normaalseks, kui eriarsti vastuvõttu peab ootama kuus nädalat ja plaanilist haiglaravi kaheksa kuud. Isegi neist normidest ei suuda haiglad enam kinni pidada.
Ülemäära pikki ravijärjekordi põhjustab nii raha kui töötajate vähesus. Üha sagedamini piirab ravile pääsemist eriarstide puudus. Haiglates jäetakse aasta lõpus haigekassa lepinguraha lõppemise tõttu ära sadu operatsioone ja patsiendid peavad ootama järgmise aastani. Samuti on paljud inimesed kas üldse ilma perearstita või siis võtab neid vastu asendusarst või pereõde. Järjekordi lühendada ei ole võimalik, sest arstide ja õdede lahkumine välismaale kasvab ja siiajäänute töökoormust ei saa enam tõsta.
Arstide lahkumise peamised põhjused on ülekoormus ja palk. Noored tahaksid näha, et arstiametit väärtustatakse ja tervisesüsteemi jätkusuutlikkus on riigile oluline ning seda tõestatakse ka tegudega.
Haigekassa reservidesse on kogutud üle 230 miljoni euro. Arstkond toetab ametiühingute ja tööandjate seisukohta, et reservide liitmine riigikassaga tekitab ohu, et selle rahaga hakatakse katma riigi teisi kulusid. Ravikindlustuseks kogutud raha tuleb kasutada ainult haigete ravimiseks.
Tervishoiutöötajate palgatõusuks ei ole seisvatest reservidest kavandatud ühtegi senti. Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit soovivad kollektiivlepinguga kehtestada selged reeglid töökoormuse arvestamiseks ja ületunnitöö hüvitamiseks ning tõsta arstide, õdede ja hooldajate töötasu alammäära. Haiglate liit ja sotsiaalminister on läbirääkimistest sisuliselt keeldunud, rohkem kui poole aasta jooksul ei ole tervishoiutöötajate nõudmistele vastatud. Kaks kuud tagasi pöördusime riikliku lepitaja kohusetäitja poole, kuid kollektiivlepingu sisulise arutamiseni ei ole jõutud. Mõne päeva eest peatas lepitaja seadust eirates lepitusmenetluse.
Kindlustunde loomiseks vajavad arstid ja õed koormuse vähendamiseks ja palgatõusuks pikaajalist kokkulepet, mis tuleks sõlmida võimalikult kiiresti. Kutsume veelkord valitsust ja haiglajuhte pidama konstruktiivseid läbirääkimisi, et säilitada töörahu. Hea arstiabi tagamine Eesti elanikele peab olema riigi, haiglajuhtide ja arstkonna ühine eesmärk.
Vastu võetud Eesti Arstide Liidu üldkogul 3. detsembril 2011.a
Eesti Arstide Liidu üldkogu koosolek 3. detsembril Tallinnas
Laupäeval, 3. detsembril peeti Tallinnas Eesti Arstide Liidu üldkogu koosolek. Osales 166 delegaati.
EAL president Andrus Mäesalu tegi kokkuvõtte lõppeva aasta tegevusest. Üldkogu kinnitas presidendi aruande ja EAL 2012. aasta eelarve.
Üldkogu võttis Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi vastu EAL assotsieerunud liikmeks.
Eesti Arstide Liidu aumärk anti dr Lia Prigodale Hiiumaalt. Andrus Mäesalu andis presidendivolitused üle Andres Korgile, kes on EAL president aastatel 2012-2014.
Üldkogu külalisteks olid Maris Jesse ja Angela Poolakese Tervise Arengu Instituudist, kes rääkisid Eesti rahva tervisest 2010. aastal ja tänavusest tervishoiutöötajate palgauuringust. Haiglate liidu juhi Urmas Sule sõnum arstidele oli, et riigi ja haigekassa eelarves arstide palgatõusuks järgmisel aastal raha ei ole.
Üldkogu tegi avaliku pöördumise Vabariigi Valitsuse ja Eesti Haiglate Liidu poole.
Vastused lepitaja kt- le
Eesti Arstide Liidu üldkogu
Eesti Arstide Liidu üldkogu avaldus
Täna Paides peetud EAL üldkogu koosolekul kuulati ära ja kinnitati aruanded EAL tegevuse kohta 2010. a ja majandustegevuse kohta 2009. a ja kinnitati 2011. a eelarve. Kiideti heaks Eesti Arstide Seltsi Rootsis ühinemine EAL-ga, kinnitati volikogu koosseis perioodiks 2011-2013 ja valiti EAL presidendiks perioodiks 2012-2014 dr Andres Kork.
Üldkogu tegi ka avalduse Eesti tervishoiu olukorra kohta.
Eesti Arstide Liidu üldkogu avaldus
Eesti tervisesüsteem vajab põhimõttelisi muudatusi, et inimeste võimalused saada õigeaegset, asjakohast ja kaasaegset arstiabi ei väheneks, vaid paraneksid. Eesti sotsiaalkulutuste osakaal SKP-st on üle kahe korra väiksem kui Euroopa Liidu liikmesriikides keskmiselt.
Olukorra lahendamiseks on poliitikutel vaja ainult WHO soovitatud valmis lahendustest sobivad välja valida ja teha seda kiiresti, sest prognooside järgi läheb valitsuse praegune tegevusetus ühiskonnale kalliks maksma.
Seni pole erakonnad avaldanud oma valimisprogramme tervisevaldkonnas. Valitsuserakonnad on aga lubanud tervishoiu rahastamist vähendada, kehtestades sotsiaalmaksule lae. Arstkond ei toeta astmelist sotsiaalmaksu.
Järjest rohkem on Eestis piirkondi, kus puudub oma perearst. Riigi kohustus on tagada kõigile elanikele esmatasandi arstiabi.
Poliitikute arusaam, et ravi kättesaadavuse parandamiseks piisab ambulatoorsete ravijuhtude hulga suurendamisest, on lihtsameelne. Visiitide arv ravijuhu kohta ja ravitud haigete arv väheneb pidevalt, seega paraneb ainult statistika, mitte patsientide olukord. Plaanilise haiglaravi mahtude piiramine tähendab raskemate haigete ravijärjekordade pikenemist ja kallima erakorralise arstiabi vajajate osakaalu kasvu.
Tervisesüsteemi on pannud raskesse olukorda sõnapidamatu valitsus. Ravihindade viimine alla omahinna, mis on sundinud haiglaid ja perearste tööd ümber korraldama ja kulusid äärmuseni piirama, pidi kehtima ühe aasta. Nüüd näib see jäävat sama kestvaks kui kõik teised ajutised nähtused. Kaasaegne meditsiin on kallis ja haige ravimiseks ei piisa enamasti vaid paarist ambulatoorsest arstikülastusest. Kulude järjekindla vähendamisega saavutatakse efektiivsuse kasvu asemel arstiabi kvaliteedi langus ning järjekordade pikenemine. Üha kiirenev inflatsioon võimendab hinnakärpest tingitud probleeme, seetõttu on hädavajalik viia 2011. aastal ravihinnad tagasi vähemalt 2009. aasta tasemele.
Arstide liit tunnustab kõiki arste, kes Eestis töötavad, kuid mõistab, et kodumaalt lahkuma sunnib kolleege kindlusetus meie tervishoiu tuleviku suhtes, kuna riigijuhid ei soovi teha otsuseid, mis väärtustaksid tervist ja võimaldaksid praegust tervisesüsteemi säilitada ja arendada.
Paides, 27. novembril 2010
EAL üldkogu koosolek 13. detsembril Tallinnas
Eesti Arstide Liidu üldkogu koosolek toimub laupäeval, 13. detsembril algusega kell 11 Tallinnas hotell Euroopa konverentsikeskuses.
Üldkogu päevakorras on lisaks tavapärastele aruannetele ja järgmise aasta eelarve kinnitamisele ka EAL põhikirja muutmine ja uuendatud Eesti arstieetika koodeksi vastuvõtmine. Viimased kuus aastat arstide liitu juhtinud Andres Kork annab presidendivolitused üle Andrus Mäesalule.
Üldkogu külaliseks on Eesti Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov, kes räägib sellest, kuidas näeb haigekassa Eesti tervishoidu ja selle rahastamist 2009. aastal.
Arstkonna sõnum avalikkusele antakse edasi üldkogu lõppdokumendis.
Üldkogu delegaadid valitakse piirkondlike ühenduste poolt, EAL liikmetel, kes soovivad üldkogu koosolekust osa võtta, palume ühendust võtta oma piirkondliku ühenduse juhiga.
EAL üldkogu koosolek 1. detsembril Tallinnas Magdaleena haiglas
Eesti Arstide Liidu üldkogu koosolek toimub Tallinnas Magdaleena haigla saalis laupäeval, 1. detsembril algusega kell 11.00.
Päevakord:
10.30 Osavõtjate registreerimine, kohv
11.00 Avamine
11.05 Koosoleku juhataja ja protokollija, häältelugemise komisjoni ja
redaktsioonikomisjoni valimine; päevakorra kinnitamine
11.15 EAL presidendi aruanne 2007.a. tegevuse kohta;
EAL majandustegevuse aruanne 2006. a. kohta;
diskussioon; aruannete kinnitamine
12.00 EAL 2008. a. eelarve kinnitamine
12.15 EAL aumärkide üleandmine
ENÜ arst-residendi stipendiumite üleandmine
12.30 Kandidaatide ülesseadmine EAL presidendi valimisteks, kandidaatide
tutvustamine; valimised
13.00 lõunavaheaeg
14.00 Ettekanne aktuaalsel päevateemal
Sõnavõtud ja diskussioon
Lõppdokumendi vastuvõtmine
16.00 Valimistulemuste teatamine
16.15 Koosoleku lõpetamine
Päeva teise poole arutelude ja lõppdokumendi sisu ning üldkogu otsused sõltuvad sellest, mis võimalused on järgmise aasta palganõude täitmiseks. Praeguse seisuga pole sotsiaalminister nõus seda teemat isegi arutama.
Üldkogu delegaate registreerivad piirkondlikud liidud. Koosolekul osalema on oodatud kõik EAL liikmed, ka need, kes pole valitud hääleõigusega delegaatideks.
Palgaläbirääkimiste kronoloogia 2006…2007 ja kuidas see kõik välja kukkus
Eesti Arstide Liidu üldkogu otsused ja avaldus 2.12.2006
EAL üldkogu avaldus 2.12.2006
Riigi tahtmatus tervishoiu rahastamist parandada viib arstide streigini
Lühim keskmine eluiga ja kõige väiksemad kulutused tervishoiule Euroopa Liidu liikmete hulgas tõendavad, et tervis ei ole Eestis prioriteet ja väljendavad meie riigi tahtmatust tervishoiusüsteemi rahastamist parandada.
Vaatamata kiirele majanduskasvule ja eelarvevahendite suurele ülelaekumisele, ei suurene tervishoiukulutuste osakaal järgmise aasta riigieelarves. Riigi eelarvestrateegia süvendab rahapuudust tervishoius veel pika aja vältel, sest tervishoiukulutused suurenevad SKP kasvuga võrreldes palju aeglasemalt. Alles 2050. aastaks planeeritakse jõuda 6,5%-ni SKP-st, Läti oli sel tasemel juba kolm aastat tagasi.
Heaks ja jätkusuutlikuks arstiabiks ei piisa ainult haigekassa vahenditest ja patsiendi isiklikust rahakotist. Raviteenuste hinnad ei kata haiglate tegelikke kulutusi, meditsiiniseadmetele lisanduv käibemaks jäetakse kompenseerimata, vajalikest hooldusravi kohtadest puudub 2/3, uusimaid ravimeid soodustusega osta ei võimaldata ja tervishoiutöötajate palganõudmisi ei taheta täita, põhjendades seda kõike rahapuudusega. Samas jäetakse laekunud ravikindlustusmaksust oluline osa kasutamata. Haigekassa jaotamata kasum, millest võib kasutusele võtta vaid väikese osa, on selle aasta lõpuks üle 1,5 miljardi krooni.
Arstide ja õdede nappus on muutunud peamiseks ravijärjekordade põhjustajaks. Palgatõus ei saa olla ainsaks laheduseks personaliprobleemile. Tunduva lisakoormusega töötamine ja mitterahuldavad töötingimused ohustavad nii arstiabi kvaliteeti kui töötajate tervist. Tervishoiutöötajate palgaläbirääkimistel Haiglate Liidu ja Vabariigi Valitsust esindava komisjoniga kokkuleppele ei jõutud. Praegu on läbirääkimised määramata ajaks katkenud, sest valitsus pole viie kuu jooksul suutnud riiklikku lepitajat ametisse määrata. EAL üldkogu otsustas anda eestseisusele volitused arstide streigi korraldamiseks, kui nõudmisi tervishoiu rahastamise parandamiseks ei täideta ja palgakokkulepe jääb sõlmimata.
Arstkond on veendunud, et senise rahastamissüsteemiga jätkates pole edaspidi võimalik osutada inimestele samas mahus tervishoiuteenuseid, sest kvaliteedi arvelt järeleandmisi teha ei saa. Seega peavad Eesti elanikud järgmistel aastatel leppima olukorraga, kus arsti juurde on järjest raskem pääseda.
Arstide Liit tunnustab demokraatlikult valitud valitsuse vabadust teha selliseid tervishoiupoliitilisi otsuseid, mida ta õigeks peab. Valitsus peab valima kahe võimaluse vahel: kas lõpetama optimistliku propaganda ja teatama inimestele, et otsus „enne rikkaks, siis terveks“ on tehtud teadlikult ja seda ei kavatseta muuta või lähtuma euroopalikest väärtustest ja asuma arendama riigi majanduslikele võimalustele vastavat tervishoiupoliitikat.
EAL üldkogu otsused 2.12.2006
1. Kinnitada EAL presidendi aruanne 2006. a tegevuse kohta ja EAL majandustegevuse aruanne 2005. a kohta.
2. Kinnitada EAL 2007. a eelarve.
2007. a on EAL liikmemaks 75 kr kuus, ENÜsse kuuluval residendil, doktorandil 50 kr kuus, mittetöötaval liikmel 50 krooni aastas;
EAL igalt liikmelt laekunud summast
• 5 krooni liikme kohta kuus on sihtotstarbeline laekumine vastavalt EAL ja Eesti Arsti OÜ vahelisele lepingule.
• 7 krooni kasutatakse erialase vastutuskindlustuse otstarbel
• 15 krooni kantakse streigifondi
3. Muuta Eesti Arstide Liidu põhikirja p. 44 ja kinnitada uus sõnastus:
Liitu juhib ja esindab juhatus, mida nimetatakse eestseisuseks. Eestseisuses on viis (5) kuni kümme (10) liiget.
4. Määrata järgmiseks valimisperioodiks EAL eestseisuse liikmete arvuks 10 ja eestseisuse volituste pikkuseks 3 aastat.
Eestseisuse koosseisu kuuluvad delegeeritud liikmetena:
Andres Kork, EAL president
Andres Lehtmets, ekspresident
Peeter Mardna, Tallinna AL juhatuse esimees
Margit Närska, Tartu AL juhatuse esimees
Vallo Volke, ENÜ juhatuse liige
Madis Tiik, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige
valitud liikmetena:
Indrek Oro, Tallinna AL
Toomas Kariis, ENÜ
Lea Maipuu, Tartu AL
Andri Meriloo, Läänemaa AL
5. Määrata EAL eetikakomitee volituste pikkuseks 3 aastat.
Eetikakomitee liikmed on:
Andres Lehtmets
Indrek Oro
Katrin Elmet
Margit Venesaar
Andres Soosaar
6. EAL üldkogu annab EAL eestseisusele volitused arstide streigi korraldamisega seotud otsuste vastuvõtmiseks.
Kui 2007. aastal toimub arstide streik, siis teevad kõik töötavad EAL liikmed täiendava makse EAL streigifondi. Makse suuruse otsustab volikogu.
7. Võtta vastu üldkogu avaldus \”Riigi tahtmatus tervishoiu rahastamist parandada viib arstide streigini\” ja saata see Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule ning levitada massimeediavahendite kaudu.