Eelmises postituses andsime teada, et oleme esitanud oma ettepanekud eriarvamuste protokolli tarbeks. Antud kirja saatsime ka ära. Ka Eesti Haiglate Liit saatis omad seisukohad. Lugeda nendest küll palju ei ole. H Pärn soovib seisukohta haiglate liidu seisukoha osas.
… edasisest juba järgmistes postitustes.
Haigekassa reservid on patsientide ravimiseks
Eesti Arstide Liit taunib valitsuse kavatsust kasutada haigekassa reserve riigi muude kulude katteks. Selline tegutsemine on väga lühinägelik ja võib ohustada rahva tervist.
Inimestelt ravikindlusmaksuna kogutud raha on mõeldud ravimiseks, tervise taastamiseks ja haiguste ennetamiseks. Reserve peab saama kasutusele võtta paindlikult ja vajaduse korral kiiresti, et patsiendid ei jää arstiabita ka siis, kui haigekassa tulud vähenevad või kulud näiteks katastroofi või epideemia tõttu ootamatult suurenevad.
Meie tervishoiu rahastamine on ebapiisav ja ebastabiilne, sõltudes pea täiel määral ravikindlustusmaksu laekumisest. Tagavarad annavad kriisiaegadeks mingigi kindlustunde, et patsiendid päris arstiabita ei jää. Poliitikud söövad taas oma sõnu – masuajal ei lubanud nad kogutud reserve vajalikus mahus kasutada, põhjendusega, et raha tuleb hoida veelgi halvemateks aegadeks. Nüüd selgub, et seda plaanitakse kulutada hoopis muuks kui haigete ravimiseks.
Kui valitsus leiab, et haigekassas raha üle jääb, tuleks see kasutada ülemäära pikkade ravijärjekordade lühendamiseks. Puudujäägis riigieelarve juures ei tundu mõistlik planeerida tulumaksu vähendamist ja samal ajal piltlikult öeldes ravirahaga maanteeauke lappida.
Arstid toetavad õpetajate palgatõusu
Eesti Arstide Liit toetab õpetajate palganõudmisi ja peab neid igati õigustatuks. Nii õpetajate kui lasteaiaõpetajate ja kõrgkoolide õppejõudude vastutusrikas töö on kindlasti väärt praegusest palju paremat tasu.
Haridus on olnud prioriteet kahjuks ainult poliitikute sõnades, mitte tegudes. Ka praegu ei tegele valitsus võimaluste loomisega õpetajate palgatõusuks, vaid püüab veeretada probleemide lahendamist omavalitsuste ja koolidirektorite õlgadele.
Meie väikese rahva rikkus on haritud inimesed. See, et palgasuhted on paigast ära ja kakskümmend aastat pärast iseseisvuse taastamist ei suudeta kõrgharidusega spetsialistidele maksta isegi mitte keskmist palka, Eesti riigile au ei tee.
Eesti Arstide Liit
Maailma Tervishoiu Organisatsiooni Eesti esindusel valmis 2010 a märkimisväärne teadustöö Eesti tervishoiu finantseerimise jätkusuutlikusest. Seejuures ei piirduta olukorra kirjeldamisega, vaid pakutakse mitmeid lahendusi. Eesti Arstide Liit on korduvalt rõhutanud, et käesolevas töös pakutud lahendused on mõistlikud. Tervishoiupoliitikutel ei ole vaja arutada meetodite üle. Vaja on lihtsalt nende vahel valida või kasutada mõnda kombinatsiooni
Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit on ühisel seisukohal, et patsientidel on õigus saada hea kvaliteediga arstiabi, mis eeldab kvaliteetset töökeskkonda ning hea erialase pädevusega arste ja õdesid.
Haigega tegelemiseks ja raviotsuste langetamiseks on vaja piisavalt aega, et vältida eksimusi ja suhtlemisvigu. Kuna ravijuhtude hulka on pidevalt suurendatud, hindu aga kärbiti, on tervishoius püütud toime tulla võimalikult väikese töötajate arvuga, kelle koormus on kogu aeg kasvanud. Seadus reguleerib küll arsti tööaega, kuid puudub patsientide arvu ülempiir, keda tööaja jooksul tuleb ravida. Patsientide ohutuse tagamiseks ja ravikvaliteedi tõstmiseks peab töökoormust piiritlema. Riigi ülesanne on tagada täienduskoolituse rahastamiseks vahendid ja toimiv süsteem tööandja ja sõltumatute fondide kaudu.
Eesti tervishoiusüsteemi kõrge efektiivsus on korduvalt kiidusõnu pälvinud. Efektiivsuse on taganud eelkõige tervishoiutöötajate piiramatu koormuse ja piiratud tasuga töö. Selle hind on tühjaks jäänud perearstipraksised ja eriarstide nappus maakonnahaiglates. Alates 2004. aastast on Terviseametist välismaale minekuks vajalikud dokumendid võtnud 2050 tervishoiutöötajat.
Tervishoiutöötajad jagavad rahvusvaheliste organisatsioonide muret Eesti tervisesüsteemi kestlikkuse pärast. Maailma Terviseorganisatsiooni eksperdid on soovitanud laiendada tervishoiu tulubaasi, suurendades eraldisi riigieelarvest. OECD hinnangul on meie tervishoiutöötajate palgad liiga madalad, mis põhjustab nende üha suurenevat lahkumist välismaale. Kutseliidud jätkavad kahe aasta eest pooleli jäänud üleriigilise kollektiivlepingu läbirääkimisi ning alustavad ka palgaläbirääkimisi, kuna arstid ja õed jäävad Eestisse vaid siis, kui tekib reaalne lootus, et meie tervisesüsteemis ja selle rahastamises tehakse vajalikud muudatused ning töö- ja palgatingimused paranevad.
Tunnustame haigekassa kava kaotada järgmisest aastast hinnakirja kärbe. Kahtlemata kergendab see haiglate ja perearstide tööd, kuid 2009. aasta taseme taastamine ei ole siiski piisav, et meie tervisesüsteem vastaks patsientide vajadustele.
Eesti Arstide Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit
Homme teisele lugemisele minev haigekassa eelarve on endiselt vastuolus seaduste ja valitsuse määrusega.
Eesti Arstide Liidu korduvad ettepanekud valitsusele ja haigekassa nõukogule parandada arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti, kasutades selleks seadustega tagatud vahendeid, on jäänud vastuseta. Täna saatsime uue pöördumise sotsiaalministri ja haigekassa nõukogu esimehe Hanno Pevkuri ja nõukogu liikmete poole.
Haigekassa eelarvesse ei ole planeeritud haiglate kapitalikulusid, mis tervishoiuteenuste korraldamise seaduse järgi tuleb rahastada riigieelarvest. Eelarve järgi jääb ka järgmisel aastal jõusse ravihindade kärbe, mis valitsuse määruse kohaselt peaks kaotama kehtivuse 31. detsembril 2010. Samuti ei vasta haigekassa eelarve riigieelarvele. Arstide liit toetab haiglate liidu nõudmist viia ravikindlustusmaksu laekumise tulud vastavusse riigieelarvega.
Ravihindade 6%-line kärbe, mistõttu haiglad on töötanud äärmise kokkuhoiu tingimustes, oli vastavalt haigekassa ja valitsuse lubadusele planeeritud üheks aastaks. Arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi halvenemise vältimiseks on hädavajalik taastada 2011. aastal kõik ravihinnad vähemalt 2009. aasta tasemel.
Arstkond on seisukohal, et lubamatu on jätta arvestatav osa haigekassa seaduslikest tuludest patsientide raviks kulutamata. Ravijuhtude hulga suurendamine eelarves ei paranda tegelikult arstiabi kättesaadavust, sest juba sel aastal ei ole haiglad suutnud planeeritud ravimahte täielikult täita. 9 kuuga on osa ravirahast jäänud kasutamata ja haigekassa on teeninud rohkem kui 50 miljonit krooni kasumit. Jaotamata kasumi suurenemine on küll ilmselt kasulik riigieelarve tasakaalule, kuid kindlasti kahjulik inimeste tervisele.
Arstide liidu pöördumisele ja ettepanekutele arstiabi kättesaadavuse parandamiseks on toetust avaldanud:
Eesti Patsientide Nõukoda
Eesti Patsientide Esindusühing
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit
Eesti Hambaarstide Liit
Täname!
Arstide liit pöördus täna Riigikogu, valitsuse, haigekassa nõukogu ja erakondade poole, esitades aruteluks rea ettepanekuid, mis parandaksid arstiabi saamise võimalusi.
Kahe viimase aasta jooksul on Eestis tunduvalt kärbitud kulutusi rahva tervisele. Pikendati ravijärjekordi, kaotati täiskasvanute hambaravihüvitis, hooldusravis kehtestati 15-protsendiline omaosalus, vähendati töövõimetus- ja hooldushüvitisi. Arstiabi on muutunud elanikkonnale, eriti selle vaesemale osale, üha raskemini kättesaadavaks, näiteks on ravimite eest tasutav omaosalus (38%) üks Euroopa kõrgeimaid. Lisaks on paljud töötud kaotanud ravikindlustuse. Eesti eristub Euroopa Liidu liikmete hulgast riigina, kus hoolimata halbadest tervisenäitajatest ei ole rahva tervis valitsuse poliitikas prioriteet.
Arstkond on seisukohal, et kõikidel inimestel, sõltumata elukohast või sissetulekust, peab olema vajaduse korral võimalik pääseda pere- ja eriarsti juurde, saada taastus- ja hooldusravi, hambaravi ning osta vajalikke ravimeid.
Kõige põletavamaks probleemiks peame hetkel ravijärjekordade liigset pikkust. Kutsume üles lõpetama haigekassa 6-protsendiline hinnakärpe juba 1. oktoobrist käesoleval aastal ja vähendama ravijärjekordade lubatud maksimumpikkusi. Kärpe tõttu on haiglad olnud sunnitud piirama töökoormust ja töötama äärmise kokkuhoiu tingimustes. Samamoodi jätkates hakkab paratamatult halvenema arstiabi kvaliteet. Raskendatud on ka töökohtade loomine residentuuri lõpetanud noortele eriarstidele, mis aga suurendab kõrgeltharitud spetsialistide väljarännet teistesse riikidesse. Hinnakoefitsiendi kaotamine võimaldaks haiglatel oma ressursse efektiivsemalt kasutada ja ravijärjekordi lühendada. Arvutused näitavad, et see on rahaliselt võimalik, kasutades haigekassa jaotamata tulemit seadusega lubatud piires.
Maailma Terviseorganisatsiooni, sotsiaalministeeriumi ja haigekassa eksperdid jõudsid eelmisel aastal järeldusele, et praegune, ainult ravikindlustusmaksul põhinev süsteem ei ole jätkusuutlik ja tervishoiu tulubaasi peab laiendama, suurendades eelkõige eraldisi riigieelarvest. Selleks vajalikud poliitilised otsused tuleb teha võimalikult kiiresti, kuna prognoosid näitavad, et praegune valitsuse tegevusetus läheb kalliks maksma.
Arstide liit tegi ettepaneku alustada diskussiooni, kus osaleksid kõikide parlamendierakondade, patsientide ja arstiabi osutajate esindajad, et leida parimad lahendused tervishoiu töökindlaks rahastamiseks.
Pöördumise tekst:
Eesti Arstide Liidu pöördumine arstiabi kättesaadavuse parandamiseks
Kahe viimase aasta jooksul on Eestis tunduvalt kärbitud kulutusi rahva tervisele. Pikendati ravijärjekordi, kaotati täiskasvanute hambaravihüvitis, ravimite eest tasutav omaosalus (38%) on Euroopa kõrgeimaid, hooldusravis kehtestati 15-protsendiline omaosalus, vähendati töövõimetus- ja hooldushüvitisi. Seetõttu on arstiabi muutunud elanikkonnale, eriti selle vaesemale osale, üha raskemini kättesaadavaks, lisaks on paljud töötud kaotanud ravikindlustuse ja jäänud ilma esmatasandi arstiabita. Eesti eristub Euroopa Liidu liikmete hulgast riigina, kus hoolimata madalast keskmisest elueast ja halbadest tervisenäitajatest ei ole rahva tervis valitsuse poliitikas prioriteet.
Maailma Terviseorganisatsiooni, sotsiaalministeeriumi ja haigekassa 2009. a koostatud Eesti tervisesüsteemi rahalise jätkusuutlikkuse analüüs näitas, et madalate tervishoiukulude peamine põhjus on vähene avaliku sektori poolne rahastamine. Rahvusvahelised eksperdid leidsid, et praegune, ainult palgalt makstavatel maksudel põhinev süsteem ei ole jätkusuutlik ja tervishoiu tulubaasi tuleb laiendada, suurendades eelkõige eraldisi riigieelarvest. Samuti jõudsid asjatundjad järeldusele, et rahastamise muutmiseks vajalikud poliitilised otsused tuleb teha võimalikult kiiresti, kuna prognoosid näitavad, et praegune valitsuse tegevusetus läheb kalliks maksma.
Eesti Arstide Liit toetab ekspertide seisukohti ja teeb ettepaneku alustada diskussiooni, kus osaleksid kõikide parlamendierakondade, patsientide ja arstiabi osutajate esindajad, et leida parimad lahendused tervishoiu töökindlaks rahastamiseks.
Arstide liit on seisukohal, et Eesti elanikele arstiabi kättesaadavuse tagamiseks tuleb:
• lühendada ravijärjekordi eriarstiabis;
• suurendada tunduvalt taastus- ja hooldusravi rahastamist;
• hüvitada vähemalt osaliselt patsientide kulutused hambaravile;
• vähendada patsientide ebaproportsionaalselt kõrget omaosalust ravimite ostmisel;
• tagada kindlustamata isikutele esmatasandi arstiabi.
Ravikindlustusmaksu peab kasutama eelkõige inimeste ravi eest tasumiseks. Haigekassa eelarve koormuse vähendamiseks teeme ettepaneku:
• katta haiglate nn kapitalikulud riigieelarvest, nagu sätestab tervishoiuteenuste korraldamise seadus;
• maksta ravikindlustamata isikute eest pearaha riigieelarvest Terviseameti kaudu;
• kehtestada arst-residentidele 40-tunnine töönädal;
• katta riigieelarvest raviasutuste e-tervise rakendumiseks vajalikud IT-kulud ja suurendada neid 2,5%-ni käibest.
Esmase meetmena peame hädavajalikuks lühendada ravijärjekordade lubatud maksimumpikkusi eriarstiabis, mida eelmisel aastal pikendati. Selleks tuleb lõpetada haigekassa hinnakirja koefitsiendi 0,94 kehtivus 1. oktoobrist 2010. Hinnakärpe tõttu on haiglad olnud sunnitud vähendama tööjõukulusid ja piirama töökoormust ning töötama äärmise kokkuhoiu tingimustes. Samamoodi jätkates hakkab paratamatult halvenema arstiabi kvaliteet. Samuti on raskendatud töökohtade loomine residentuuri lõpetanud noortele eriarstidele, mis aga suurendab kõrgeltharitud spetsialistide lahkumist Eestist. Hinnakoefitsiendi kaotamine võimaldaks haiglatel oma ressursse efektiivsemalt kasutada ja ravijärjekordi lühendada. Haigekassa eelarve võimaliku puudujäägi katmiseks on lühiajalises perspektiivis otstarbekas kasutada jaotamata tulemit.
Arstkond on seisukohal, et tervishoiu korraldamine ja rahastamine vajab muudatusi, et tagada kõikidele inimestele, sõltumata elukohast või sissetulekust, võrdsed võimalused arstiabi saada.
Eesti Arstide Liit teeb ettepaneku haigekassa hinnakirja 6-protsendiline kärbe tühistada, sest vastuvõetud eelarve järgi ei ole nii suur hindade vähendamine vajalik.
Haigekassa kinnitas eile 2010. aasta eelarve, milles sotsiaalministri ettepanekul tehti viimasel hetkel olulisi muudatusi. Ravikindlustuse tulusid suurendati 272 miljoni krooni võrra. Seega oleks võimalik mitte halvendada arstiabi kättesaadavust ja jätta ära sügisel patsientide, tervishoiutöötajate ja haiglate arvamust arvestamata läbi surutud ravihindade langetamine. Siis põhjendasid poliitikud otsust ravikindlustuse tulude vähenemisega. Nii Hanno Pevkur kui Jürgen Ligi väitsid korduvalt, et kuigi eelmiste aastate jaotamata kasumit võetakse kindlasti kasutusele nii palju, kui seadus maksimaalselt lubab, on hindade langetamine siiski möödapääsmatu.
Nüüd selgus, et haigekassa nõukogu ja valitsus on lubadustest hoolimata jätnud kasutamata võimaluse taastada teenuste hinnad ja petnud sellega nii patsientide kui arstide õigustatud ootust. Haigekassa jaotamata kasumist kasutatakse sel aastal poole vähem kui lubatud. Vaatamata tulude suurendamisele ei anta haigete ravimiseks sentigi juurde. Arstide liidu hinnangul ei oleks kinnitatud eelarve järgi vaja hindu vähendada mitte rohkem kui kaks protsenti.
Asjatundmatu juhtimine kahjustab rahvast ja riiki
Haigekassa eelarve järjekordne kärbe ja ravihindade langetamine pikendab tunduvalt haiglaravi järjekordi ja vähendab tuhandete patsientide võimalusi saada neile vajalikku plaanilist arstiabi.
Jääb arusaamatuks, miks haigekassa ei tegutse kindlustatute huvides ja miks valitsus arvab, et riigi majanduse seisund on tähtsam kui rahva tervis. Sotsiaalminister ja haigekassa nõukogu esimees Hanno Pevkur küll ütles, et peab patsientide ühenduste arvamust oluliseks, tegelikult ei pööranud ta nende vastuseisule eelarvekärbetele mingit tähelepanu.
Haigekassa ei ole riigi äriühing, mille kasumist valitsus riigieelarve tasakaalustamiseks dividende võib võtta. See jaotamata kasum on inimestelt eelmistel aastatel ravikindlustusmaksuna kogutud raha, millega neil on õigus nüüd oma arstiabi eest tasuda. Haigekassal on siin ainult vahendaja roll.
Ka poliitikute kimbatusele, et hindade vähendamisele ei ole alternatiivi, sest seadus ei luba haigekassa jaotamata kasumit rohkem kasutada, on lahendus olemas. Selle seaduse muutmise eelnõu on juba Riigikogus, tarvitseb vaid hääletades rohelist nuppu vajutada.
Tervishoid on keeruline valdkond, mille korraldamisel tulevad lisaks elementaarsele arvutusoskusele kasuks ka erialased teadmised. Kahjuks teevad tervishoidu juhtivad poliitikud kogu rahva tervist mõjutavaid otsuseid pigem teerulli meetodil, arvestamata vähimalgi määral asjatundjate ettepanekuid. Ka ravihindade langetamise otsus võeti vastu haigekassa nõukogu poliitikutest ja tööandjatest liikmete häältega ja nende „iseenese tarkusest“.
Järgmisel aastal vähendab haigekassa statsionaarsete ravijuhtude arvu viis protsenti. Selle tagajärjel tekib olukord, kus haige küll tõenäoliselt pääseb eriarsti vastuvõtule umbes sama pika ooteajaga kui tänavu, kuid haiglaravi tuleb oodata mitu kuud kauem. Selle aja jooksul halveneb paljude patsientide seisund sedavõrd, et nad vajavad kiirabi ja erakorralise meditsiini osakonna sekkumist. Erakorraline ravi maksab tunduvalt rohkem, osale haigetest võib aga arstiabi saatuslikult hiljaks jääda.
Poliitikute läbimõtlematud ja spetsialistide hinnangut eiravad otsused lähevad riigile lõpuks kallimaks, kui kokkuhoitud raha. Kahju inimeste elule ja tervisele rahasse ümber arvestada on võimatu.
Eesti Arstide Liit
Eesti Perearstide Selts
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit
Eesti Arstide Liit, Eesti Perearstide Selts, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Ravimitootjate Liit, Eesti Patsientide Nõukoda ja Eesti Patsientide Esindusühing pöördusid täna ühiselt Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga kasutada arstiabi kättesaadavuse tagamiseks haigekassa reserve.
Valitsuskabineti 13. aprilli otsuse kohaselt tuleks haigekassa eelarvet kärpida 688 miljoni krooni võrra. Ravikindlustusmaksu laekumise vähenemine võtab tuludest 376 miljoni krooni ja reservist varem lubatud osa kasutamise keelamine kahandab kulusid veel 312 miljoni võrra. Eelmise lisaeelarvega juba vähendati haigekassa eelarvet 612 miljoni krooni võrra. Nüüd plaanitav lisakärbe tekitab piltlikult väljendudes olukorra, kus iga kümnes patsient tuleks jätta ravita.
Niisugune eelarve vähendamine aasta keskel tooks kaasa väga suuri negatiivseid muudatusi kogu tervishoiusüsteemis, haiglates tuleks oluliselt vähendada voodikohtade arvu ja koondada töötajaid, mille tagajärjel halveneks järsult statsionaarse eriarstiabi kättesaadavus. Tervishoiukulutuste piiramine halvendab patsientide olukorda mitte ainult tänavu, vaid pidurdab kogu tervishoiusüsteemi arengut ja kahjustab selle toimimist veel paljude aastate jooksul. Tõenäoliselt suureneb tööpuuduse tõttu tunduvalt välismaale lahkuvate arstide hulk ja tekkivat personalipuudust ei ole võimalik korvata ka siis, kui mõne aasta pärast finantseerimine paraneb.
Kui haigekassa kulude kärpimata jätmiseks võimalust ei leita, siis peab valitsus tegema konkreetsed poliitilised otsused, kuidas muudetakse praegu toimivat tervishoiusüsteemi ja missuguste piirangutega arstiabi ja hüvitiste saamisel peavad patsiendid arvestama. Vastutust nende otsuste tagajärgede eest ei saa veeretada haiglajuhtidele ja arstidele.
Haigekassal on reserve ja eelmiste aastate jaotamata tulemit kokku 4,16 miljardit krooni. Tegime valitsusele ettepaneku katta ravikindlustusmaksu laekumise võimalik vähenemine haigekassa jaotamata tulemi kasutusele võtmisega.
Jaotamata tulem on osa inimeste poolt eelmistel aastatel makstud ravikindlustusmaksust, mida haigekassa on kogunud selleks, et haiged ka maksu laekumise vähenemise korral ravi ja hüvitisi saaksid. Inimestel on õigus seda raha nüüd kasutada. Kulutuste edasine vähendamine viib arstiabi kättesaadavuse sellise languseni, mis ohustab patsientide tervist ja elu.
Eesti Arstide Liit
Eesti Perearstide Selts
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit
Ravimitootjate Liit
Eesti Patsientide Nõukoda
Eesti Patsientide Esindusühing
Eesti Arstide Liit on seisukohal, et inimeste ravikulude arvelt kokku hoida ei saa ja tervishoiu rahastamise muutmisel tuleb arutelusse kaasata kõik osapooled.
Inimesed vajavad arstiabi ka majanduskriisi ajal, kardetavasti võib see vajadus tööpuudusest ja rahalistest raskustest tingitud stressi tõttu pigem suureneda. Seetõttu ei tohi vähendada ravikuludeks ettenähtud summasid ja arstiabi kättesaadavust. Sotsiaalmaksu laekumise vähenemist saab kompenseerida haigekassa jaotamata tulemi arvelt, samuti on seadusega selleks otstarbeks loodud reservkapital.
Viimased kuud on näidanud, et kogu tervishoiu rahastamist ei saa panna ainult haigekassa õlgadele ja süsteemi on kindlasti vaja muuta. Esimeste haiguspäevade maksmise kohustuse haigekassalt äravõtmine on alles esimene samm selles suunas, kuid niisugused sammud peab koos kõikide osapooltega põhjalikult läbi arutama, et patsiendid raha kokkuhoiu tõttu ei kannataks. Esimesel kolmel päeval haigusrahast ilmajäämine ohustab eelkõige madalapalgaliste töötajate toimetulekut. Muudatusi ei tohi teha kiirustades ega jätta ühiskonna kõige haavatavamaid liikmeid kaitseta.
Eesti Arstide Liit
Eesti Arstide Liit on mures jätkuva ebastabiilsuse pärast Eesti tervishoius.
Tervishoiukulutuste piiramine halvendab patsientide olukorda mitte ainult 2009. aastal, vaid pidurdab kogu tervishoiusüsteemi arengut ja kahjustab selle toimimist veel paljude aastate jooksul. Valitsuse lühinägelike otsuste tagajärjel võib halveneda rahva tervis ja lüheneda eluiga.
Haigekassasse on majanduskasvu aastail reserve kogutud, et inimesed ka halvematel aegadel arstiabita ei jääks. Tuleval aastal, kui prognoositakse ravikindlustusmaksu laekumise vähenemist, oleks igati mõistlik kasutada tekkiva puudujäägi katmiseks haigekassa jaotamata tulemit maksimaalses seadusega lubatud ulatuses. Valitsuse kava nende reservide abil riigieelarvet tasakaalus hoida on lubamatu.
Haigekassa eelarve ligi miljardikroonise kärpimise tagajärjel kannatavad patsiendid kokkuvõttes igal juhul, ükskõik kui palju poliitikud ka ei kinnitaks, et kellegi olukord ei halvene. Kvaliteetne ja kättesaadav arstiabi on Eesti elanike põhivajadus sõltumata riigi majanduslikust olukorrast.
Euroopa kõige kuluefektiivsemat meditsiinisüsteemi tahetakse veelgi efektiivsemalt tööle panna, nõudes sama raha eest aina intensiivsemat tööd. Tervishoiu rahastamise vähendamine võib põhjustada arstide ja õdede uue lahkumislaine. Noored arstid ei näe perspektiivi Euroopa kõige halvemini finantseeritud meditsiinisüsteemis töötamisel.
Arstkond ei poolda patsientide omaosaluse tõstmist tervishoiukulude katmisel. Uuesti võiks sisse seada niinimetatud tervisepäevad, et töötajal oleks õigus enda või pereliikme haiguse tõttu puududa töölt ilma töövõimetusleheta vähemalt 3 päeva aastas.
Riiklike ennetusprogrammide rahastamise piiramise tõttu võib karta haigestumise suurenemist. Haigekassa vähendab soodusravimite kulusid, kaob hambaravi hüvitis täiskasvanutele. Tasuliste raviteenuste osakaalu kasv ja ravimite käibemaksu tõus võtavad senisest tunduvalt suurema osa tervishoiukuludest patsientide rahakotist, ravi eest ise maksmine käib aga paljudele üle jõu. Kindlasti ei tohi vähendada arstiabi rahastamist. See tooks kaasa järjekordade pikenemise, samuti suureneks erakorralise abi vajadus ja sellele kulutatavad summad.
Inimestele tuleb selgelt välja ütelda, mida tervishoiukulutuste vähendamine endaga kaasa toob, mida ravikindlustus edaspidi enam ei kata ja missugused ravimid ja teenused patsiendi jaoks kallinevad. Need valikud peavad tegema poliitikud, mitte haiglajuhid ega arstid.
Tallinnas, 13.12.2008
Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit protesteerivad valitsuse plaanide vastu vähendada järgmisel aastal tervishoiu rahastamist kokku rohkem kui miljardi krooni võrra. Eelarvekärped ohustavad rahva tervist ja võivad muuta arstiabi kõige nõrgemale osale elanikkonnast kättesaamatuks.
2009. aasta riigieelarve eelnõu näeb ette tervishoiukulude vähendamist enam kui poole miljardi krooni võrra. Eile avalikkuse ette tulnud lisakärbete kava võtab haigekassa eelarvest veel teist sama palju, seega jääb haigete ravimiseks üle miljardi krooni vähem raha kui tänavu.
Ülemaailmse inimarengu indeksi järgi koostatud riikide pingereas langeb Eesti rahva halbade tervisenäitajate ja lühikese eluea tõttu aina allapoole. Tänavu kevadel valitsuses kinnitatud rahvastiku tervise arengukavas seati eesmärgiks tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu. Ometi vähendatakse südamehaiguste, vähktõve, tuberkuloosi, narkomaania, AIDS-i ning vigastuste ennetamise riiklike programmide rahastamist ligi kolmandiku ehk 20,5 miljoni krooni võrra. Hambaravihüvitiste kaotamise tõttu halvenevad suu- ja hambahaiguste õigeaegse avastamise võimalused, raha ei jätku HIV ja AIDS-i ravimite ostmiseks, mille tagajärg on epideemia laienemine ja ravimresistentsuse juhtude kasv ning ravikulude hüppeline suurenemine.
Riigieelarve aukude lappimiseks jäetakse haigekassa ilma miljonitest kroonidest, mis on kogutud haigete ravimiseks. Haiglate korrashoiuks raha ei eraldata, ravimite käibemaksu tõstmise ja haigekassa intressitulu haldamise tasu kaudu võetakse osa haigekassa tulusid riigieelarvesse. Nii tekitab valitsus väga ohtliku pretsedendi. Edaspidi ei saa keegi kindel olla, et tema makstud ravikindlustusmaksu eest arstiabi saab, sest riik võib seda raha kasutada milleks tahes.
Tervishoiukulude nii ulatuslik vähendamine halvendab tunduvalt arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti, samas toob ennetusmeetmete piiramine ja ravimite hinnatõus kaasa haigestumuse suurenemise ja krooniliste haiguste ägenemise.
Poole miljardi krooni suurust lisakärbet haigekassa eelarvest põhjendatakse sotsiaalmaksu laekumise vähenemisega. Haigekassal on küll viimaste aastatega kogutud 2,8 miljardit krooni jaotamata kasumit, kuid seadusega pandud piirang ja valitsuskabineti ettekirjutus ei võimalda seda raha inimeste ravimiseks vajalikus mahus kasutada. Seetõttu tuleb kokku tõmmata ka raviteenuste kulusid, mis tähendab eelarvest tasutavate haigusjuhtude arvu ja haiglatega sõlmitavate lepingumahtude vähenemist. Kõige enam halveneb olukord eriarstiabis, kus pikenevad järjekorrad ja kasvab tasulise ravi osakaal.
Eesti on tervishoiu rahastamiselt Euroopa viimaste hulgas. Ka siis, kui riigil läks hästi, majandus kasvas ja eelarves rahapuudust polnud, ei tahetud tervishoiukulusid suurendada. Nüüd on valitsus võtnud selge suuna tasulise meditsiini poole, sest rahastamist veelgi vähendades ei ole võimalik ravikulusid senises mahus kinni maksta. Patsientide omaosalus tervishoiukulude katmisel ulatub meil ligi 25 protsendini, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul ülemine piir ja selle tõstmisel muutub arstiabi osale elanikkonnast kättesaamatuks. Sotsiaalministeeriumil tuleks inimesi teavitada, missuguste erialade järjekorrad kõige rohkem pikenevad, ja millised ravikulud peavad patsiendid edaspidi oma taskust tasuma.
Eesti Arstide Liit on seisukohal, et praegu kehtivad käibemaksu soodustused on igati õigustatud ja nende kaotamine on vale ja kahjulik samm. Ravimite käibemaksu tõstmine ohustab inimeste tervist. Raamatute, ajakirjandusväljaannete ja kultuuriürituste piletite käibemaksu soodustuste kaotamine on kahjulik eesti kultuurile ja piirab paljude jaoks
informatsiooni kättesaadavust.
Valitsuse plaan, mis sunnib patsiente riigieelarve kärped oma taskust kinni maksma, on inimeste tervise seisukohalt väga lühinägelik. Arstide hinnangul on majanduslikult vähemkindlustatud patsientidel juba praegu raske kalleid ravimeid osta, ravimite hinnatõus halvendaks nende olukorda veelgi. Puuduliku ravi tagajärjel tekkida võivate tüsistuste ja krooniliste haiguste ägenemise ravi läheb kokkuvõttes kallimaks kui maksutõusust loodetav tulu, seda nii patsientidele kui haigekassale Käibemaksu tõstmine suurendab ka haiglate kulutusi ravimitele, seega jääb vähem raha ravi rahastamiseks ja arstiabi kättesaadavus halveneb.
Eesti on riigieelarvest tervishoiule tehtavate kulutuste poolest Euroopa Liidus viimaste hulgas, patsientide omaosalus on aga üks kõrgemaid. Juba praegu tasuvad patsiendid ligi 25% tervishoiukuludest, ravimite ostmisel koguni 37%. Tervishoiukulude suurendamise asemel kavatseb valitsus ravimite käibemaksu tõstmisega miljoneid kroone tervishoiust välja viia. Esialgne kava tõsta ravimite käibemaksu määr viielt protsendilt üheksale on nüüd asendunud veelgi radikaalsema ideega kaotada maksusoodustus täielikult ja lisada ka ravimite hindadele maksimaalne 18-protsendiline käibemaks. Inimeste omaosaluse edasine suurendamine muudab kvaliteetse ravi osale elanikkonnast kättesaamatuks.
Täna Sotsiaalministeeriumis toimunud koosolekul tervishoiu rahastamispoliitika läbirääkimisi ei peetud, sest ministeerium ei tea veel, milliseid kulutusi tervishoiule lähiaastatel teha saab.
Koosolekul tutvustati Rahandusministeeriumi, Eesti Panga ja Haigekassa prognoose.
Kuigi Riigi eelarvestrateegia 2009-2011 peaks kinnitatama juba kolme päeva pärast, ei osanud sotsiaalminister tervishoiutöötajatele ütelda, millistest numbritest saab lähtuda tervishoiu rahastamispoliitika kokkuleppe sõlmimisel. Tänavuse negatiivse lisaeelarvega kärbiti ka riiklike ennetusstrateegiate rahastamist, mistõttu narkomaania, südamehaiguste ja vähiprogrammi tegevusi lükatakse edasi või vähendatakse nende mahtu. Maret Maripuu sõnul saab tervishoiukulusid planeerida ainult rahandusministeeriumi poolt määratud piirides.
Selle aasta esimeses kvartalis kasvas Eesti majandus aeglasemalt kui teistes Euroopa riikides. Tööpuuduse kasvu ja sotsiaalmaksu laekumise vähenemist 2009. aastal rahandusministeeriumi hinnangul siiski ette näha ei ole, palgad peaksid tõusma keskmiselt 11,8%. Haigekassa tulud kasvavad 2009. aastal tänavusega võrreldes 15%, palgakomponendi tõusuks planeeritakse veel kinnitamata eelarveprognoosis 5%, mis tähendab tervishoiutöötajatele umbes 6%-list reaalpalga langust. Arstiabi kättesaadavus oleneb eelkõige sellest, kas jätkub piisavalt selle osutajaid. Tänaste uudiste põhjal on tõenäoline, et arstide ja õdede puudus süveneb.
Eesti Arstide Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit
Selle aasta negatiivne lisaeelarve, mis homme valitsusele kinnitamiseks esitatakse, haavab valusasti kõige nõrgemaid ja kaitsetumaid ühiskonnaliikmeid.
Kärbitavatest kuludest moodustavad lõviosa, peaaegu kolmandiku kogu lisaeelarve mahust sotsiaalvaldkonna kulud. Seega tunnevad ekslike prognooside hinda oma nahal kõige valusamalt just need, kellele riigil seni niigi vähe tähelepanu on jätkunud.
Puuetega inimeste avaldused ja piketid toetuste suurendamiseks on enamasti lõppenud ainult poliitikute lohutavate lubadustega. Nüüd aga tahetakse neid summasid veelgi vähendada. Julm on vähendada puuetega laste rehabilitatsioonitoetusi rohkem kui poole võrra. Riigieelarves selleks ettenähtud 42 miljonist kroonist võetakse ära 25 miljonit. Erivajadustega lastest võiksid tänu õigeaegsele rehabilitatsioonile saada oma eluga ise toimetulevad kodanikud, ilma selleta aga vajavad nad tõenäoliselt eluaeg riigilt toetust.
Enne lisaeelarve koostamist lubas rahandusminister Ivari Padar, et ravikindlustusraha ja pensione ei puudutata. Täna selgus, et haigekassa eelarve kaotab siiski üle poole miljardi, vaatamata sellele, et sotsiaalmaks on esimese nelja kuuga laekunud vastavalt eelarves planeeritule.
Kutsume Riigikogu üles lisaeelarvet sellisel kujul mitte kinnitama ja jätma vähemalt puuetega lastele toetused alles.
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Arstide Liit
On viimane aeg, et ka Eestis hakatakse tervise ja tervishoiuga seotud väljaminekuid käsitlema kui investeeringut kodanike ja ühiskonna heaks, mitte kui tülikat kuluartiklit riigieelarves.
Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit pöördusid eile sotsiaalminister Maret Maripuu poole nõudmistega suurendada tervishoiu rahastamist, et patsientidele oleks võimalik osutada tänapäevasel tasemel arstiabi.
Eesti on rahvusvaheliselt tuntud halbade tervisenäitajate, madala keskmise eluea ja suure alkoholitarbimise poolest. Rahvastiku halb tervis on üks majanduskasvu takistav tegur. Arstiabi hinna ja kvaliteedi suhe Eestis on tunnistatud Euroopa Liidu riikidest parimaks, tervishoiule tehtavate kulutuste poolest oleme aga pingerea lõpus, kusjuures aastatel 2005–2007 on tervishoiukulutuste osakaal SKP-st vähenenud. Riigieelarve strateegia prognoosib tervishoiu kogukulude jõudmist 6,5%-ni SKP-st alles 2050. aastaks, seega jätab valitsuse teadlik poliitika meid veel terveks inimpõlveks Euroopa kõige halvemini rahastatud tervishoiusüsteemiga riigiks.
Hiljuti esitletud rahvastiku tervise arengukava üks eesmärke on luua patsiendikeskne tervishoiusüsteem, kus kõikidele on kättesaadav tänapäevasel tasemel arstiabi. Seda soovitakse saavutada ressursside optimaalse kasutamise kaudu, kuid kui raha ja tööjõudu on lihtsalt liiga vähe, siis pole optimeerimisest kasu. Finantseerimise suurendamise asemel planeeritakse 2009. aastaks hoopis ravikindlustuse eelarve vähenemist. Arengukavas peetakse vajalikuks riiklike strateegiate väljatöötamist noorte inimeste peamiste surmapõhjuste, alkoholi liigtarvitamise ja vigastuste ennetamiseks ja samas loobutakse sellest, kuna poliitilistel põhjustel ei taheta nende strateegiate väljatöötamiseks vajalikke rahalisi vahendeid eraldada.
Arstide ja õdede puuduse ja pikkade ravijärjekordade põhjuseks on eelkõige poliitilise tahte puudumine ja Sotsiaalministeeriumi suutmatus olukorra parandamiseks midagi ette võtta.
Peame vajalikuks, et Eesti Vabariigi Valitsus tagab kõikidele Eesti inimestele põhiseadusega ettenähtud õiguse tervise kaitsele ja võtab endale järgmised kohustused:
• tervishoiu rahastamispoliitikat muudetakse otsustavalt ja suurendatakse tervishoiukulude osakaalu sisemajanduse kogutoodangust 2010. aastaks vähemalt 6,5%-ni;
• alates 1. juulist 2008 kehtestatakse arstide miinimumpalgaks kahekordne Eesti keskmine palk ja õdede miinimumpalgaks 60% arsti palgast ehk 1,2-kordne Eesti keskmine palk.
Olukorda, kus ülalnimetatud kohustusi ei täideta ja riigieelarve strateegias 2009–2012 ning tervishoiu rahastamispoliitika kokkuleppes ei nähta ette tervishoiu rahastamise suurendamist, käsitleme Sotsiaalministeeriumi selge soovina probleemide lahendamise asemel tervishoiutöötajatega konflikti astuda. Sel juhul on Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit sunnitud valmistuma töörahu katkestamiseks käesoleva aasta sügisel.
Eesti Arstide Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit
Sotsiaalminister Maret Maripuu tunnistab, et Eesti jääb kuni 2050. aastani halvima tervishoiu rahastamisega riigiks Euroopa Liidus.
Täna kohtusid tervishoiu rahastamise poliitilise kokkuleppe läbirääkimistel valitsuskomisjoni, haigekassa, haiglate liidu ja tervishoiutöötajate liitude esindajad. Kokkuleppega soovivad kõik osapooled võtta konkreetsed kohustused, et muuta tervishoiusüsteemi paremaks ja lahendada selle kitsaskohti.
Leppe projekti koostades lähtusid Eesti Arstide Liit ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit Riigieelarve strateegiast 2008–2011, mille järgi kasvavad tervishoiu kogukulud aastaks 2010 vähemalt 6,5%-ni SKP-st. Nende numbrite paikapidavust on sotsiaalminister Maret Maripuu korduvalt kinnitanud nii Riigikogu sotsiaalkomisjonile kui rahastamispoliitika kokkuleppe osapooltele.
Täna teatas Rahandusministeeriumi esindaja Kadri Maasik, et tervishoiukulutuste osakaalu tõusu 6,5%-ni planeeritakse alles 2050. aastaks. Maret Maripuu möönis, et eelarvestrateegias on viga, mida Sotsiaalministeeriumis seni polnud märgatud.
Olukorra teeb halenaljakaks tõik, et samas situatsioonis olid rahastamiskokkuleppe osalised ka 2006. aastal läbirääkimisi alustades. Ka siis muutus Riigi eelarvestrateegias seisnud aastanumber „havi käsul“ ehk Rahandusministeeriumi tahtel. Eelarvestrateegia on valitsuses kinnitatud alusdokument riigieelarve koostamiseks.
Hiljuti avaldatud Eesti Inimarengu Aruanne nendib, et meie inimeste tervis ja elukvaliteet on kehvapoolsed. ÜRO inimarengu järjestuses on Eesti langenud 44. kohale peamiselt halbade tervisenäitajate ning madala oodatava eluea tõttu.
Seega oleks ootuspärane tervishoiule rohkem tähelepanu pöörata. Kui aga riigi prioriteedid on teised, siis tuleks rahvale ka ausalt välja ütelda, et praegu planeeritava rahastamistaseme juures tervishoiusüsteemi oluliselt paremaks muuta pole võimalik. Tuleb leppida arstide ja õdede nappuse ja üha pikenevate ravijärjekordadega.
Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit
Sotsiaalministeerium on tunnistanud tõsiasja, et meie tervishoius on tõsine arstide puudus. Haigla liikide nõuete muutmisega ja kohustuslike valveringide arvu vähendamisega neljalt kahele soovitakse olemasolevat tööjõudu kõige optimaalsemalt kasutada.
Rangetest käskudest ja kohustustest loobumine ja haiglatele suurema otsustusvabaduse andmine on positiivne, kuid koos miinimumnõuete vähendamisega ei tohi piirata vajalikku rahastamist. Kui patsientidele õigeaegse ja kvaliteetse erakorralise arstiabi tagamiseks peab valves olema kolm või neli arsti, siis peab haigekassa vastavalt sellele ka valmisoleku eest tasuma. Kindlasti tuleb arvestada piirkondlikke iseärasusi, elanike arvu haiglate teeninduspiirkondades ja näiteks Kuressaare haigla saarelist asukohta.
Mõnes väiksemas üldhaiglas võib piisata ka kahest valvearstist ja lisaks teiste erialade nn koduvalvetest. Peab siiski kaaluma ka muudatustest tulenevaid võimalikke tagajärgi. Valveid käivad praegu tegemas ka teiste haiglate arstid, koduvalves saab olla vaid haigla läheduses elav arst, samuti võib ümberkorraldusi vajada kiirabi tegevus.
Arstide liit on seisukohal, et koduvalvete tasustamist on vaja parandada. Koduvalve ei tähenda piiranguteta vaba aega, vaid arst peab nii päeval kui öösel olema valmis poole tunniga patsiendi juurde jõudma. Meie tööseaduste järgi on valveaja kestus kuni 30 tundi kuus. Neid tunde ei arvata tööaja hulka ning nende eest maksab tööandja lisatasu, mille suurus määratakse kollektiiv- või töölepinguga.
Arsti koduvalve tunnitasuks tuleb kehtestada vähemalt 50% arsti miinimumtunnitasust ja valve ajal tegelikult haiglas töötatud ning tööteel oldud aja eest maksta töötasu 100% ja lisatasu ületunnitöö eest.
Kahtlemata on õige püüda nii tööjõudu kui raha kõige efektiivsemalt kasutada, kuid ennekõike tuleks mõelda, mida teha, et arstide arvu vähenemist peatada.