Henn Pärn peatas ebaseaduslikult töövaidluse. Soovime lepitaja kohusetäitja asendamist.
Tag Archives: läbirääkimised
Ettekanded Eesti Arstide Liidu üldkogul 03.12.11
Vastused eriarvamuste protokolli nõudele
Töötüli edasine käsitlus
Palgaläbirääkimiste kronoloogia 2006…2007 ja kuidas see kõik välja kukkus
Võrdse kohtlemise põhimõte peab kehtima kõikidele arstidele
Tervishoiutöötajate palgaläbirääkimised oli terav teema aasta alguses. Töötüli lahenes kokkuleppega, mille järgi on arstide miinimumtöötasu alates 1. aprillist 99 krooni tunnis. Kahetsusväärselt jäeti aga palgatõusust ilma arst-residendid ja kiirabitöötajad.
Sotsiaalministeeriumi teatel otsustas valitsus siiski eraldada lisaraha arst-residentide ja kiirabitöötajate palgatõusuks. Kahjuks ei suudetud miljardilise ülejäägiga riigieelarvest leida piisavat summat, et tagada residentidele ja kiirabiarstidele teiste arstidega samaväärne töötasu: 99 krooni asemel lubatakse neile tunnitasu 93.75.
Küsimus pole mõnes kroonis, vaid suhtumises. „Noortele tohtritele on antud selge sõnum, et nende tööjõudu Eestis ei vajata,“ ütles Eesti Nooremarstide Ühenduse juht Vallo Volke.
Arstide Liidu seisukoht palgaküsimuses pole muutunud: võrdse kohtlemise põhimõtteid ei tohi eirata ja kokkulepitud tunnipalga alammäär 99 krooni peab kehtima kõikidele arstidele.
12.05.2007
Eesti Arstide Liit
Samm tagasi tervishoiusektori palgapoliitikas. EAKL pressiteade
Eesti Ametiühingute Keskliit peab ülimalt kahetsusväärseks, et riiklik lepitaja saatis 8. märtsil Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidule ja Arstide Liidule sellise palgaleppe teksti, mis halvendab tervishoiutöötajate palgatingimusi võrreldes seni kehtinud kollektiivlepinguga.
Suurim tagasilöök on loobumine laiendatud kollektiivlepingust. Kui 2005-2006.a. palgalepe kehtis “tööandjate poolel kõigile riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ja organisatsioonidele ning kõigile tervishoiuteenust osutavatele juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele”, siis riikliku lepitaja nägemuses hõlmaks uus kokkulepe ainult 21 Haiglate Liitu kuuluvat raviasutust. Kui selline dokument allkirjad saab, siis paraku ei ole see kohustuslik ülejäänud tervishoiuteenuse osutajatele.
Õigusest nõuda suuremat palka jätaks selline lepe ilma väga paljud tervishoiuteenust osutavad töötajad – kõik need, kes saavad palka riigi või kohaliku omavalitsuse asutustest (vanglates, politseis, hooldekodudes, koolides jne.). Samuti ei tagaks lepe palgatõusu pereõdedele.
“Ei tahaks uskuda, et riiklik lepitaja teadlikult pakkus tervishoiutöötajatele “diili” – saate ise kõrgemad palganumbrid, kui loobute kõigi selles valdkonnas töötavate inimeste eest seismisest”, ütles EAKLi esimees Harri Taliga. “Jääb pehmelt öeldes arusaamatuks, kellena kavatseb sellele paberile alla kirjutada sotsiaalminister – riigile kui tööandjale lepe ju ei laiene.”
Lisaks sektoritasandi laiendatud kollektiivlepingute arvu vähenemisele valmistab Ametiühingute Keskliidule tõsist muret nii töötajate ebavõrdne kohtlemine kui ka palgadumping ja sellega kaasnev kõlvatu konkurents. Euroopa Liidus on just tööandjate ühendused huvitatud kollektiivlepingute laiendamisest, et tagada ühtsed konkurentsitingimused. “On kummaline, miks nõustus Haiglate Liit kokkuleppega, mis annab konkurentsieelise tema liikmeskonda mittekuuluvatele tervishoiuteenuste osutajatele,” märkis ametiühingujuht.
EAKL on veendunud, et töörahu tagab tervishoiusektoris ainult kokkulepe, millel on kõigi läbirääkimisi alustanud ametiühingute allkirjad. Vastasel juhul võib mõni osapool küll raporteerida TEHTUD, kuid seda raskemaks tõotab kujuneda järgmine kollektiivne töötüli.
Eesti Ametiühingute Keskliit
Riikliku lepitaja uus nägemus jätab palgaleppest välja arst-residendid ja kiirabitöötajad
Arstide Liit ja Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit said täna pärastlõunal riiklikult lepitajalt uue palgaleppe projekti, mis jätab 2007. aastal kindlast palgatõusust ilma arst-residendid ja kiirabitöötajad.
Lepingu projektis sätestatakse, et alates 1. aprillist 2007 kehtestatakse tunnipalga alammääraks arstile (v.a. arst-residendile ja kiirabis töötavale arstile) 99 krooni ja õele (v.a. kiirabis töötavale õele) 52 krooni 50 senti.
Seega ei pea riiklik lepitaja arst-residente ja kiirabiarste arstideks ega kiirabis töötavaid õdesid õdedeks. Lisaks on leppest välja jäetud ka rida teisi keskastme tervishoiutöötajaid.
Niisugune suhtumine on äärmiselt solvav ja võrdse kohtlemise põhimõtteid eirav.
Arst-residentide palgatõus ja tingimuste loomine noorte spetsialistide Eestisse tööle jäämiseks oli läbirääkimiste üks võtmeküsimusi. „Tänu palgatõusule on noorarstidel rohkem motivatsiooni töötada kodumaal“, ütles Jaak Aab ajakirjanikele 25. jaanuaril. Täna tahaks sotsiaalministrilt küsida, kelle tööandja esindajana ta läbirääkimistel osales, kui tervishoiutöötajad, kelle palgaraha tuleb riigieelarvest, palgatõusu ei näe?
Eesti Arstide Liit ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit astuvad välja oma liikmete õiguste kaitseks ja avaldavad nördimust riikliku lepitaja käitumise üle.
Mõni tund varem saatsid Arstide Liit ja Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit lepitajale juba kolmandat korda oma ettepanekud kirjutada alla kas kaheaastane palgalepe varem kokku lepitud tingimustel, või siis üheaastane lepe 2007. aastaks vastavalt 25. jaanuari miinimumtunnitasude kokkuleppele. Henn Pärn teatas 6. märtsil Aktuaalses kaameras, et üheaastase kokkuleppe sõlmimine on võimalik.
Riikliku lepitaja suhtumist tervishoiutöötajatesse näitab seegi, et oma ettepanekule vastamiseks andis ta aega vähem kui neli tundi. Seni lepitajal kuhugi kiiret polnud – Arstide Liidu esindajate viimane kohtumine temaga toimus 12. veebruaril.
Henn Pärna viimane samm näitab, et lepitamise asemel püüab ta osapooli veel rohkem tülli ajada.
08.03.07
Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit
Läbirääkimistel saavutatud kokkulepetest tuleb kinni pidada
15. veebruaril saatsid tervishoiutöötajate kutseliitude esindajad riiklikule lepitajale oma seisukoha 2008. aasta palgatõusu kohta.
Juba 20. jaanuaril 2007 peetud lepituskoosolekul jõudsid osapooled konsensusele, et tervishoiutöötajate miinimumtunnitasude tõus toimub kahes etapis: 1.04.2007 kuni 31.03.2008 ja 1.04.2008 kuni 31.12.2008. Vastavalt koosoleku stenogrammile toetasid seda otsust üheselt mõistetavalt sotsiaalminister Jaak Aab ja riiklik lepitaja Henn Pärn.
Lähtudes saavutatud konsensusest tegime ettepaneku muuta 2008. aastal miinimumtunnitasusid alates 1. aprillist 2008, kehtestades alampalgaks arstidele 116.50, õdedele jt keskastme tervishoiutöötajatele 62.50 ja hooldustöötajatele 34.50 krooni tunnis.
Palganumbrite suuruse arvutamisel oleme lähtunud tööandjate pakkumisest 12.02.07, mille kohaselt oleks antud ressursi piires võimalikud miinimumtasud aasta lõikes arstidel 112, õdedel jt keskastme tervishoiutöötajatel 60 ja hooldustöötajatel 33 krooni tunnis.
Üllatavad on riikliku lepitaja tänased arvamusavaldused, nagu poleks töövõtjad ühisel seisukohal ja ta ootab kõikide kutseliitude esindajate allkirjadega pöördumist. Oma ühise vastuse saatsime tõepoolest e-postiga, samas jõudis tööandjate viimane pakkumine meieni ainult suulises vormis.
Kui 20. jaanuaril saavutatud konsensust edasi vaidlustatakse, saame seda tõlgendada ainult soovimatusena palgalepet sõlmida.
Tervishoiutöötajate palgaläbirääkimisi peetakse soliidsete osapoolte vahel autoriteetse institutsiooni – riikliku lepitaja vahendusel. Seega on igati õigustatud ootus, et kuigi mitmed kokkulepped on saavutatud pingelises õhkkonnas, peetakse neist kinni ka siis, kui kõige teravam olukord on lahenenud.
Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit
Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit
Läbirääkimised venitati nädalavahetusse
Täna oodati tervishoiutöötajate palgaläbirääkimiste lõpplahendust. Haigekassa nõukogu otsustas hommikul, et palgakomponenti suurendatakse 2007. a 25% võrra ja selleks eraldatakse 172 miljonit krooni.
Riikliku lepitaja juures pakkusid tööandjad palgatõusu 2007. aastaks 25% ja 2008. aastaks 20%. Miinimumtunnitasuks oleks see tähendanud 2007.a arstidele 94, õdedele 49 ja hooldajatele 29 kr.
Töötajad aktsepteerisid Haigekassa nõukogu otsust ega nõudnud eraldatud summa suurendamist, kuid tööandjate pakkumist vastu ei võtnud. Tervishoiutöötajad tegid ettepaneku kehtestada palgatõus mitte aasta algusest, vaid 1. aprillist Haigekassa võimalustele vastava summa piires, mis tähendaks 33,3%-list tõusu.
Selle variandi üle vaieldi neli tundi, kuni lõpuks lepiti põhimõtteliselt kokku, et on võimalik sõlmida palgakokkulepe 1. aprillist Haigekassa eraldatud summa piires, kuid täpsete numbriteni ei jõutud ja millelegi alla ei kirjutatud.
Haigekassa soovis teha täiendavaid arvutusi ja minister leppe tingimusi kooskõlastada.
Uuesti saadakse kokku 20. jaanuaril kell 17. Minister annab oma vastuse mitte hiljem kui 21. jaanuaril kell 12. Pärast seda selgub ka lõplikult, kas palgalepe tõepoolest sõlmitakse või algab streik esmaspäeva hommikul kell 8.
Streigikomitee palub kõigil tervishoiutöötajatel jälgida uudiseid siit EAL kodulehelt ja avalikke infokanaleid.