Eesti Arstide Liidu seisukoht haiglavõrgu ja esmatasandi arstiabi arengusuundade kohta 17.05.2013.
Eesti Arstide Liidu seisukoht arstide koolitustellimuse kohta 08.05.2013.
Kategooria arhiivid: Seisukohad
Seisukoht eriarstide lähtetoetuste küsimustes
Seisukoht dr H Uuetoa töötüli osas
Teemat on käsitletud ETV saates Pealtnägija.
Arstide liit avaldab käesolevaga järgmise seisukoha.
EAL eestseisus on seisukohal, et tööandja keeld arstidele töötada „konkureerivas“ haiglas on vastuolus arstieetikaga ja piirab arstide professionaalset autonoomiat. Arstil on õigus ja kohustus ravida haigeid oma parimate oskuste ja võimaluste kohaselt. Arsti teadmiste ja oskuste rakendamise piiramine tööandja huvidest lähtudes kahjustab patsientide huve. Tervishoiusüsteemi eesmärk on haigete ravimine, mitte kasumi teenimine ja teise raviasutuse „turult välja söömine“. Konkurents on kasulik ainult siis, kui see motiveerib haiglaid oma tööd paremini korraldama, luues haigetele ja tervishoiutöötajatele võimalikult hea ravi- ja töökeskkonna.
Eestseisus taunib dr Hasso Uuetoa töölepingu ebaseaduslikku ülesütlemist Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse poolt. Dr Uuetoa taotleb kohtus töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamist, teda nõustab ja esindab kohtus arstide liidu lepinguline advokaat.
Õiguskantsler I Teder vastab seoses tervishoiuasutuste kapitalikuludega
Tervishoiuteenuste korraldamis seaduses on järgmine punkt.
§ 52. Tervishoiu rahastamine riigieelarvest
1 Riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu rahastatakse:
1)…
10) tervishoiuteenuse osutajate ehitiste kulumit;
11)… jne
Pärisime õiguskantsleri arvamust praeguse olukorra kohta. Haigekassa raha kulub nii haigete ravimiseks kui ka hoonete majanduskuludeks.
Õiguskantsler vastas kokkuvõtvalt järgmist. Seaduserikkumine toimub, samas ” ma ei leia, et tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatu järgimata jätmisega on kaasnenud tervishoiuteenuste osutajate või muude isikute, muuhulgas Eesti Arstide Liidu, subjektiivsete õiguste riive.”
Mida teha edasi?
Eesti Arstide Liidu seisukoht alkoholireklaami osas
Arstid toetavad alkoholireklaami piiramist
Eesti Arstide Liit toetab Riigikogu menetlusse võetud seaduseelnõu, mis keelustaks alkoholi reklaamimise televisioonis ja raadios ning välireklaamina.
Peame kahetsusväärseks reklaamiseaduse muudatuste tagasilükkamist sotsiaalkomisjonis ja alusetuks põhjendust nagu ei vähendaks reklaamikeeld alkoholi liigtarvitamist ega muudaks noorte käitumist.
Paljude uuringutega on tõendatud, et alkoholireklaam mõjutab kõige enam noori, kelle jaoks alkoholi tarvitamine seostub reklaamides nähtud mõnusa meeleolu, lahedate sõprade ja vahvate pidudega. Tervise Arengu Instituudi andmetel on viimastel aastatel kasvanud lahjemate alkohoolsete jookide telereklaamide osakaal, millega ahvatletakse jooma eelkõige noori.
Noorte alkoholist eemal hoidmine peab olema Eesti alkoholipoliitika prioriteet. Ei erakondadevaheline kemplemine ega alkoholitootjate ja -müüjate ärihuvid ei tohi seda üles kaaluda. Reklaamipiirangud on üks meetmetest, millega saab vähendada noorte huvi alkoholi vastu.
Alkoholitootjad väidavad, et reklaamiga soovitakse mõjutada ainult margieelistusi. Arstid ei ole täheldanud, et „peenemad“ alkohoolsed joogid tervist vähem kahjustaksid – ka nende liigne tarvitamine lõpeb enamasti ikka tavalise maksatsirroosiga.
Alkoholi tarvitamise tagajärjed ja neist põhjustatud kulu tekitavad nii üksikisikule kui kogu ühiskonnale kokkuvõttes vaid kahju, seetõttu peab arstide liit alkoholireklaami ebaeetiliseks.
Eesti Arstide Liidu seisukoht kohtule esitatavate tervisetõendite osas
Haige tervishoid
Avameelsed ettekanded tervishoiuvaldkonna spetsialistide poolt. Temaatika puudutab tervishoiu kestlikust.
Valikud ja tegematajätmised Eesti tervishoius Raul Kiivet Riigikogus 27.01.2011
Eesti Arstide Liidu seisukoht arstide täienduskoolituse korraldusest ja rahastamisest
Eesti Arstide Liit peab väga oluliseks, et kogu koolitustel pakutav informatsioon oleks tõene, tasakaalustatud ja vastaks arstiteaduse viimasele sõnale. Arstide liidul on kavas hakata tegelema ka arstide pädevuse hindamise süsteemi ühtsete reeglite väljatöötamisega.
Pädevust hindavatel erialaseltsidel soovitame koolituspunktide arvestamisel võtta arvesse ainult rahvusvahelisi koolitusi, millel on pädeva organisatsiooni (UEMS/EACCME, AMA) akrediteering ja kohalikke koolitusi, mille korraldaja on sõltumatu osapool – arstide organisatsioon, haigla, Tartu Ülikool, Ravimiamet – ja muid koolitusi, millel on erialaseltsi akrediteering.
Praegu finantseeritakse arstide täienduskoolitusi tööandjate, sõltumatute fondide (arstide liidu asutatud Arstide Täienduskoolituse Fond) ning ravimi- ja meditsiinitehnikafirmade poolt loodud fondide või arstidele suunatud otseste toetuste kaudu. Arvestades koolitusraha nappust Eestis, on ravimi- ja meditsiinitehnikafirmade poolt eraldatud toetused olnud väga oluliseks ja tänuväärseks osaks, võimaldamaks Eesti arstide osalemist rahvusvahelistel koolitustel.
Tagamaks süsteemi maksimaalset selgust ja vältimaks huvide konflikti, peame liikuma suunas, kus väliskoolitustel osalemist toetatakse vaid tööandja ja/või sõltumatute fondide poolt. Praegu soovitame ravimifirmadel suunata osa (10–20%) koolituseks kulutatavatest summadest sõltumatutesse fondidesse.
Arstide täienduskoolitus mõjutab oluliselt arstiabi kvaliteeti, seetõttu peab kindlasti suurenema riigi roll koolituse rahastamisel.
Eesti Arstide Liit
Patsiendiseaduse eelnõu ning arstide liidu kommentaarid
Eesti Arstide Liit avaldab käesolevaga oma arvamuse patsiendiseaduse eelnõust.
WHO teostatud uuringud
Maailma Tervishoiu Organisatsiooni Eesti esindusel valmis 2010 a märkimisväärne teadustöö Eesti tervishoiu finantseerimise jätkusuutlikusest. Seejuures ei piirduta olukorra kirjeldamisega, vaid pakutakse mitmeid lahendusi. Eesti Arstide Liit on korduvalt rõhutanud, et käesolevas töös pakutud lahendused on mõistlikud. Tervishoiupoliitikutel ei ole vaja arutada meetodite üle. Vaja on lihtsalt nende vahel valida või kasutada mõnda kombinatsiooni
Tervishoiu finantseerimine ja ettepanekud selle parandamiseks
Eesti Arstide Liidu seisukoht arstide täienduskoolituse korraldusest ja rahastamisest
Eesti Arstide Liit peab väga oluliseks, et kogu koolitustel pakutav informatsioon oleks tõene, tasakaalustatud ja vastaks arstiteaduse viimasele sõnale. Arstide liidul on kavas hakata tegelema ka arstide pädevuse hindamise süsteemi ühtsete reeglite väljatöötamisega.
Pädevust hindavatel erialaseltsidel soovitame koolituspunktide arvestamisel võtta arvesse ainult rahvusvahelisi koolitusi, millel on pädeva organisatsiooni (UEMS/EACCME, AMA) akrediteering ja kohalikke koolitusi, mille korraldaja on sõltumatu osapool – arstide organisatsioon, haigla, Tartu Ülikool, Ravimiamet – ja muid koolitusi, millel on erialaseltsi akrediteering.
Praegu finantseeritakse arstide täienduskoolitusi tööandjate, sõltumatute fondide (arstide liidu asutatud Arstide Täienduskoolituse Fond) ning ravimi- ja meditsiinitehnikafirmade poolt loodud fondide või arstidele suunatud otseste toetuste kaudu. Arvestades koolitusraha nappust Eestis, on ravimi- ja meditsiinitehnikafirmade poolt eraldatud toetused olnud väga oluliseks ja tänuväärseks osaks, võimaldamaks Eesti arstide osalemist rahvusvahelistel koolitustel.
Tagamaks süsteemi maksimaalset selgust ja vältimaks huvide konflikti, peame liikuma suunas, kus väliskoolitustel osalemist toetatakse vaid tööandja ja/või sõltumatute fondide poolt. Praegu soovitame ravimifirmadel suunata osa (10–20%) koolituseks kulutatavatest summadest sõltumatutesse fondidesse.
Arstide täienduskoolitus mõjutab oluliselt arstiabi kvaliteeti, seetõttu peab kindlasti suurenema riigi roll koolituse rahastamisel.
Eesti Arstide Liit
Tervishoiutöötajate palkadest
Sageli on kuulda kuidas arstide ja õdede töötasu on piisav ja õiglane. Oleme kogunud siia mõned levinud väärarusaamad, mida tasuks kõigil lugeda.