Toetusstreik

Tervishoiutöötajate toetusstreik õpetajate streigi toetuseks 7. märtsil 2012

 Info osalejatele

Eesmärk:

Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit korraldavad tunniajalise tööseisaku, et toetada õpetajate streiki palgatõusu saavutamiseks.

Õpetajate põhinõudmised:

Tõsta õpetajate töötasu alammäärasid 2012.a vähemalt 20% ning taotleda nende otsustavat tõusu 2013.a. Seada eesmärgiks tõsta õpetajate töötasu alammäär 2014. a vabariigi keskmise töötasu tasemele.

Aeg:

Kolmapäev, 7. märts 2012 kell 12–13.

Ulatus:

Tallinna ja Tartu haiglate töötajad – PERH, LTKH, ITK, Lastehaigla, TÜK.

Teiste raviasutuste ja piirkondade ühinemine on vabatahtlik (täpne ulatus selgub hiljemalt 1.03).

Töötajate osavõtt on vabatahtlik, ootame ühinema ka arste, õdesid jt töötajaid, kes ei kuulu EAL-i või ETK-sse.

Tegevus:

Peatatakse ambulatoorsed vastuvõtud ja plaaniline töö statsionaaris. Patsientidele teatatakse ette vastuvõtu ärajäämisest või edasilükkamisest ja statsionaarne töö korraldatakse ümber vastavalt võimalustele. Erakorralist arstiabi antakse täies mahus.

 Algusega kell 12 toimuvad haiglates töötajate üldkoosolekud, kus avaldame oma solidaarsust streikivatele õpetajatele ja toetame nende õigustatud nõudmisi. Samuti arutatakse EAL ja ETK kavandatavaid aktsioone meie nõudmiste saavutamiseks – palgatõus, kollektiivleping, tervishoiu rahastamine.

 Teavitamine:

Vastavalt seadusele teavitavad EAL ja ETK toetusstreigi toimumisest tööandjaid (haiglate juhatused), haiglate liitu, Tallinna ja Tartu linnavalitsust (kui toetusstreigiga ühineb teisi piirkondi, siis ka neid kohalikke omavalitsusi).

Avalikkuse teavitamine on tööandja kohustus, kuid seda teevad ajakirjanduse kaudu ka EAL ja ETK.

EAL, ETK, Tallinna ja Tartu AL ning arstide liidu ja kutseliidu usaldusisikud suhtlevad tööandjatega, et leppida kokku millises mahus osutatakse arstiabi toetusstreigi ajal, kuidas toimub patsientide informeerimine, samuti püütakse saavutada kokkulepe töötasu säilitamiseks.

Teated tööseisaku ja töötajate koosoleku toimumise kohta pannakse üles osakondadesse, registratuuri, haigla kodulehele ja siselehele. EAL ja ETK teavitavad oma liikmeid kodulehtede, melilistide ja usaldusisikute kaudu. Kui töö iseloom ei võimalda tööd peatada, siis nt EMO-s, intensiivravis, kiirabis saab panna üles teate, et töötajad toetavad õpetajaid ja toetusstreigis osalejaid.

Seaduslik alus:

Toetusstreike kestusega kuni 3 päeva on õigus korraldada streikivate töötajate toetuseks. Ette teatama peab vähemalt 3 päeva (Kollektiivse töötüli lahendamise seadus § 18).

Seaduslikust streigist osavõttu ei käsitleta töölepingu rikkumisena ja sellega ei kaasne töötaja vastutust (Kollektiivse töötüli lahendamise seadus § 24 lg 1). Kehtiv kollektiivleping ei takista toetusstreigis osalemist.

.EAL eestseisus ja ETK juhatus

Toetame õpetajaid

Arstid streigivad koos õpetajatega

Eesti Arstide Liit korraldab koos Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliiduga õpetajate streigi ajal tööseisaku Tallinna ja Tartu haiglates.

Arstid ja õed toetavad õpetajate õigustatud nõudmisi ja tunnustavad nende julgust avaldada streigiga rahulolematust valitsuse haridusvaenuliku käitumise suhtes. „Tervishoiutöötajad mõistavad hästi õpetajate probleeme, mis on seotud suure koormuse ja tööle mittevastava palgaga. Tahame väljendada oma solidaarsust ka tegudes. Õpetajate olulist ja vastutusrikast tööd tuleb hakata väärikalt tasustama,“ ütles arstide liidu president Andres Kork.

Erakorralist arstiabi tööseisak ei hõlma. Tööseisaku täpse toimumisaja ja ulatuse teatab arstide liit pärast õpetajate streigi ametlikku väljakuulutamist.

Streik ja töölepingud Slovakkias

Kokkuvõte Slovakkia arstide võitlusest töökoormuse vähendamise ja palgatõusu eest 2011. a

Slovakkias on tervishoiu pikaajaline alarahastamine ja haiglaarstide suur koormus ning madalad palgad põhjustanud suure hulga arstide lahkumise Tšehhi Vabariiki, Austriasse, Saksamaale jt riikidesse. Slovakkia arstide organisatsioonide pöördumistele olukorra parandamiseks valitsus ei reageerinud. Lisaks plaanis valitsus muuta riigihaiglad äriühinguteks, mis arstide hinnangul oleks ohustanud haiglaravi kättesaadavust.

 Arstide protestiaktsioonid algasid 2011. a sügisel. Nõuti tervishoiu rahastamise suurendamist, töökoormuse reguleerimist, palgatõusu ja haiglate äriühinguteks muutmisest loobumist.

 Kuna Slovakkia valitsus nõudis arstidelt streigi korral praktiliselt kogu olemasoleva arstiabi mahu säilitamist, siis olnuks streik sellistes tingimustes kasutu. Seetõttu otsustasid sajad arstid valitsusele surve avaldamiseks esitada lahkumisavalduse. Valitsus kuulutas seejärel välja eriolukorra, et arstid kohustuslikus korras tööle sundida. Eriolukorra väljakuulutamise päevaks oli Slovakkia Tervishoiuministeerium haiglate juhtidelt saadud andmete põhjal registreerinud 1339 arsti lahkumisavaldused. Hiljem langes lahkumisavalduse sisse jätnud arstide arv 636ni, ent see polnud piisavalt suur langus. Muret tekkinud olukorra üle avaldas ka Slovakkia president Ivan Gašparovic, kes soovitaski välja kuulutada eriolukorra. Kuigi eriolukorra kehtestamise järel võib arstidele kehtestada  nn töötamiskohustuse, ei õnnestunud ka selle meetme abil tagada arstiabi säilimist vajalikus mahus, sest paljud arstid võtsid eriolukorra kuulutamise järel haiguslehe.

 Slovakkia valitsus otsis abi teistelt riikidelt. Tšehhi Vabariik saatis appi 25 arsti, kelle abil viidi Slovakkia tervishoiuasutustes eriolukorra ajal läbi 91 kiireloomulist protseduuri. Eriolukorra kestel käis regulaarselt koos erikomisjon, mille eesmärk oli hoida ära patsientide elu ja tervise ohtu sattumine arstide protesti ajal. Arstid kontrollisid olukorda haiglates ja erakorralist abi osutati täies mahus. Ühegi patsiendi elu ja tervist protestiaktsioon ei ohustanud, kuid ebamugavusi tekitas plaaniliste lõikuste edasilükkamine.

 Slovakkia valitsus pidas aktiivselt läbirääkimisi arstide ametiühingu LOZ juhtidega. Lõpuks saavutas valitsus  arstidega kokkuleppe, mille kinnituseks allkirjastasid osapooled 3. detsembril 2011 memorandumi. Sellega võttis valitsus järgmised kohustused:

 1.      Haiglates töötavate arstide palka tõstetakse järgmiselt:

-          perioodil 1.01 kuni 31.12.2012 1,05- kuni 1,6-kordse riigi keskmise palgani, kusjuures ülemine piirmäär rakendub neile arstidele, kes on oma erialal atesteeritud.

-          alates 1.01.2013 1,25- kuni 2,3-kordse riigi keskmise palgani, kusjuures ülemine piirmäär rakendub neile arstidele, kes on oma erialal atesteeritud.

2.      Valitsus kinnitab, et arstid ei pea töötama üle töökoodeksis kehtestatud normi ja et järgitakse  ka Tervishoiuministeeriumi määrusega kehtestatud tööalaseid normatiive. Määruse järgimist kontrollitakse kord kolme aasta jooksul ja tuvastatud puudused tuleb kõrvaldada 40 päeva jooksul. LOZi soovi korral viiakse pärast seda 30 päeva jooksul läbi täiendav kontroll. Arstid, kellelt on nõutud ületundide tegemist, peavad saama kompensatsiooni täiendusteks mõeldud tasustatud puhkuse kujul.

3.      Valitsus paneb tervishoiuministrile kohustuse peatada haiglate muutmine äriühinguteks.

4.      Valitsus  tagab, et kõik riiklike haiglate arstid, kes esitasid lahkumisavalduse, saavad oma töökoha tagasi ja mingeid sanktsioone nende suhtes ei rakendata. Nende uues töölepingus ei tohi olla ette nähtud senisest madalamat palka või lepingujärgsete töötingimuste halvenemist. Nende haiglate puhul, mida ei juhi riik, on valitsus tungivalt soovitanud arstid tööle ennistada.

 Memorandumi täitmist kontrollib järelevalvekomisjon, mille 4 liiget määrab ametisse peaminister ja 4 liiget arstide ametiühing.

Pöördumine SA Viljandi Haigla nõukogu poole

Oleme oodanud SA Viljandi Haigla juhatuse vastust meie pöördumisele. Vastust me saanud ei ole ja pöördusime nüüd juhatuse asemel nõukogu pooole.

Teemat on varem käsitletud järgmistes postitustes.

http://www.arstideliit.ee/web/sa-viljandi-haigla-noukogu-liikmed-ja-kasunduslepingud

http://www.arstideliit.ee/web/poordumine-sa-viljandi-haigla-poole-seoses-kasunduslepingutega

Eriarvamuse protokoll on kahepoolselt allkirjastatud ja läbrirääkimised on lõppenud

Eriarvamuste protokoll 26.01.2012

Pöördumine SA Viljandi Haigla poole seoses käsunduslepingutega

Viljandi haiglas avaldatakse nii arstidele kui ka õdedele survet käsunduslepingute sõlmimiseks. Eriti teravalt on teema üleval seoses erakorralise meditsiini osakonnaga. Käsunduslepingu sõlmimine töölepingu asemel annab tööandjale rahalist kokkuhoidu. Töövõtjale ei pea sellisel juhul maksma ei öötasu ega ületunnitasu. Leiame, et see pole õige. Saatsime haigla juhatusele 20.01.12 kirja.

Viljandi haigla kokkuhoid kui juhtkond saab kasutada käsunduslepinguid.

25.01.2012 vastas SA Viljandi Haigla juhatus meie märgukirjale. Kirjas seisab, et Viljandi haiglale ei meeldi ku me avaldame märgukirju oma koduleheküljel.

Selle viite abil leiab postituse, mis selgitab põhjalikult käsunduslepingute problemaatikat.

Teemat käsitleb ka ajaleht Sakala

Eriarvamuste protokoll tulekul

Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu seisukohad eriarvamuste protokolli tarbeks.

Õiguskantsler I Teder vastab seoses tervishoiuasutuste kapitalikuludega

Tervishoiuteenuste korraldamis seaduses on järgmine punkt.

§ 52. Tervishoiu rahastamine riigieelarvest

1 Riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu rahastatakse:

1)…
10) tervishoiuteenuse osutajate ehitiste kulumit;
11)… jne

Pärisime õiguskantsleri arvamust praeguse olukorra kohta. Haigekassa raha kulub nii haigete ravimiseks kui ka hoonete majanduskuludeks.

Õiguskantsler vastas kokkuvõtvalt järgmist. Seaduserikkumine toimub, samas ” ma ei leia, et tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatu järgimata jätmisega on kaasnenud tervishoiuteenuste osutajate või muude isikute, muuhulgas Eesti Arstide Liidu, subjektiivsete õiguste riive.”

Mida teha edasi?

Tervishoiutöötajate lahkumine välisriikidesse

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Arstide Liit avaldasid täna oma seisukoha seoses sotsiaalminister H Pevukri suhtumisega tervishoiutöötajatesse.