Tervishoiutöötajate kollektiivlepingu läbirääkimistel kokkuleppele ei jõutud. Tööandjad lähtuvad oma ettepanekutes haigekassa eelarve projektist. Kõik töötajate tehtud ettepanekud ületundide, öösiti ja puhkepäevadel tehtava töö tasustamise parandamiseks lükati rahapuuduse tõttu tagasi. Kahe aasta eest sõlmitud koormuste vähendamise kokkulepe pole seni realiseerunud ja pakutud töötasu, kus näiteks õdede palk oleks pärast „suurt tõusu“ 74% Eesti keskmisest palgast, on selgelt ebapiisav, et tagada raviasutustes vajalik personal.
Riigi ja haigekassa võimalused ei ole aga tegelikult sugugi nii kesised. Varasematel aastatel kasutamata ravikindlustusmaksust on kogunenud haigekassa jaotamata kasum suurusega 147 miljonit eurot. See raha on kogutud töötajatelt ja rahandusministril ei tohiks olla voli keelata selle kasutamist arstiabi rahastamiseks seadusega lubatud piirides.
Mitu kuud kestnud arutelud ei ole viinud lähemale ka vajalikele muudatustele arstide ja õdede koolituse ja üliõpilaste praktika rahastamises, milles sotsiaal-, haridus- ja rahandusministeerium ei suuda kokku leppida. Haigekassa on aastaid ignoreerinud õigusaktides ettenähtud täienduskoolituse tingimusi, nüüd on antud vaid ebamääraseid lubadusi hakata arutama, kas seadust täita või mitte. Kuna koolituse tase mõjutab oluliselt ravi kvaliteeti, ei näe arstide ja õdede organisatsioonid siin taganemisteed.
Kahjuks ei õnnestunud tervishoius töötüli vältida. Selle lahendamiseks pöördutakse riikliku lepitaja poole.
Eesti Arstide Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit